Monthly Archives: mai 2013

Jajah, üht jauravat Furbyt oli siia hullumajja veel vaja! Ja vaja olevat veel üht!

Advertisements

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Kõigile kirjandussõpradele, kes ei saa Head Readile minna

Kõigile kirjandussõpradele, kes ei saa Head Readile minna – kirjanike majas toimuvatest vestlustest on siitkaudu otseülekanne!

http://menu.err.ee/uudised/452aa84e-59c5-40a3-914b-2ce88a1b2707

2 kommentaari

mai 30, 2013 · 6:41 p.l.

Üheks päevaks maale minek on üks ahastuse allikas. Murel on minu teadmata ära õitsenud, naat ja võilill kogu krundi vallutanud. Küll saaks odavalt söönuks, kui naadi- ja võililleusku oleks. (Naadipesto retsepti kirjutasin igaks juhuks üles. Ja võilillemett õpetati ka kusagil tegema…)
Kui saabus aeg niidukile hääled sisse panna, algas keldris Neptunuse pidu – mingi järjekordne leke. Isand hakkas vetevalda taltsutama, mina andsin tite suurte õdede väntsutada, et veidigi muru künda. Higi sorises mööda kõhtu alla. (Fiskultuura mõttes väga hea.) Kui isand vetevallast vabanes ja adrakured pihku haaras, hakkas varsti sadama. Tuligi suund kodu poole võtta.
Vähemalt ei röökinud poiss kolmveerand tundi järjest nagu maale sõites. Aga kodus oli vaja veel pärmitainas hakkama panna – laps oli lubanud koolis inimeseõpetuse tunnis kaneelilõõtsa pakkuda… Tainas, tõbras, jäi sõtkumisel rämedalt sõrmede külge, samal ajal kippus pilt suure une tõttu eest kaduma.
Ööseks olin nii sooda, et üritasin titte kõrva kaudu imetada. Sooda!

9 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kolmapäeval ühtäkki poolehambamees, neljapäeva hommikuks ühehambamees ning neljapäeva õhtuks juba kahehambamees. Ise pole veel neljakuunegi. Niks-näks, emmeke!

6 kommentaari

Filed under Uncategorized

Leidsin aprillikuu ajakirjast Mood kuldsed sõnad suurepäraselt Tiia

Leidsin aprillikuu ajakirjast Mood kuldsed sõnad suurepäraselt Tiia Loitmelt: “Ehi end iga päev, sest muidu võib hilja olla, ja õilmitse isamaa iluks.”

Lisa kommentaar

mai 7, 2013 · 11:34 p.l.

Olin täna hommikul nii unine, et laulsin lapsele:

Olin täna hommikul nii unine, et laulsin lapsele: “Kop-kop, lahti tee, vōta seljast kombinee.” Siis hakkas piinlik, palusin vabandust ja laulsin õigete sõnadega.

Mõnepäevasele Džeedule ütlesin öösel unisena aga tōemeeli: “Tubli tüdruk.” Sassi läks, sest tal olid õdedelt päritud punased sipukad jalas.

5 kommentaari

mai 1, 2013 · 8:45 p.l.