Monthly Archives: juuli 2013

Viis kuud ja kuus päeva, ligi kümme kilo ning kaks tänast saavutust. Esiteks näriti suur auk raamatukoguraamatusse, mille lolli peaga olin voodisse vedelema jätnud. Kusjuures ise veel mõtlesin voodist minema hiilides, et see on magaval mehikesel käeulatuses, peaks ära võtma vist. Aga mõtlesin veel, et nii paks raamat ja kõvade kaantega ja seljaga tema poole ja mis ta ikka teeb. No tegi vägevalt. Oli vist veerand tundi vaikselt selle kallal nätsutanud, enne kui häält tegi.

Ja teiseks hakati voodis ametlikult roomama. Nii palju oidu veel ei ole (õnneks), et kätega edasi liikuda, sestap käib asi nii, et pea on vastu tekki, kintsud (ehk meie kõnepruugis pehmed väärtused) siblivad töötada ning ninaga küntakse edasi.

Esmakordselt tekitab lapse roomamahakkamine minus õudu. Esimesega valitses meil siin minimalism, nagu vanadelt fotodelt näha. No mitte päris nagu Marina Abramovici MoMa näituse kuraatori Klaus Biesenbachi kodus , aga raha oli vähe ja mööblit oli vähe ja asju oli vähe. Nüüd on raha ikka vähe, aga asju on palju, milline huvitav paradoks. Näeksime rikkamad välja, kui meil oleks vähem asju. Jääb mulje, et vahepealsed aastad me polegi muud teinud kui asju kokku ostnud. Pole siis ime, et aeg-ajalt jään murelikult vaatama TLC kanali realityt kolakogujatest. Nüüd tuleb hakata alumisi riiuleid revideerima ja tihendama. Saaks ometi midagi ära visatud ka…

Suured õed olid viis päeva laagris. Sõitsime neid eile ära tooma ja Džeed kukkus suuremat suurt õde nähes rämedalt röökima, nagu oleks, maitea, Savisaar talle pea turvahälli pistnud. Väiksem suur õde, seda koheldi samamoodi. Ära oli unustanud.

Advertisements

3 kommentaari

Filed under Uncategorized