Olin täna hommikul nii unine, et laulsin lapsele: “Kop-kop, lahti tee, vōta seljast kombinee.” Siis hakkas piinlik, palusin vabandust ja laulsin õigete sõnadega.
Mõnepäevasele Džeedule ütlesin öösel unisena aga tōemeeli: “Tubli tüdruk.” Sassi läks, sest tal olid õdedelt päritud punased sipukad jalas.
Advertisements
Piinlik on muidugi nii loll olla, aga kas see laul läheb edasi ka?
kahtlustan, et selliseid sõnu õpetas mulle kunagi mu vanem vend, aga ülejäänud read on meelest läinud. eeldasin, et midagi ikka veel ült võetakse, ja laulsin “nanna-nanna-nanna kaa”. ja siis “taaderiideraa” või midagi muud suupärast. “ruiradi-ruiradi-rah!” näiteks. hea rütmi on andnud “kasukas ja nannanaa”, aga siis peaks rinnahoidja olema kasuka peal, see ei klapi nigu. samas, päris avangardne.
kuid sinu järelepärimise peale guugeldasin täna ja sain valgustatud: ära võetakse eri versioonides kas siis rinnahoidjaD kaa – või rinnahoidja ja püksid takkapihta!
Mina ei laulnud, mina röökisin täiest kõrist (tead küll, kui näed midagi nii kohutavat unes, et pead kajuma hakkama ja häält ei tule ja siis üritad kõigest hingest! ) krabasin läbi une lapsest kinni (olime külas ja magasime kõrvuti) laps ehmus nii kõvasti, et kiljus ja kriiskas üle maja ja üritas segasest emast lahti rebida, unine ema hoidis tõsimeeli kõigest jõust lapsest kinni noh et lihtsalt paha uni (segasel emal) aga lapsel nüüd foobia emaga koos magamisest!
Kobinee on tühiasi, pole siin piinlikku midagi :P
vaene laps:)
Appi kui äge, punaste pükstega härra? Nüüd peaks olema aega jälle lademes postitada, õnnitlen!