Monthly Archives: oktoober 2009

 Hitler Solarise all punkris

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kuna WordPress ei lasknud mul miskipärast pärast neid fotosid enam mitte midagi kirjutada, siis pean Einar Kapi nimelist videodiskot siit jätkama.

Pisi-Ott

Ja kahtlasevõitu soenguga, aga Aznavouri “She’ga”.

Jah, mõni tahab küll “Costello!” kraaksatada, aga pold algul miskit Costellot seal. Nagu ka “Hallelujah’l” Jeff Buckleyt või tuletaevasappi Rufus Wainwrighti

(nagu selgub, on ka Ott “Hallelujah’t” laulnud, ma olen täna liiga palju aega YouTube’is veetnud).

10 kommentaari

Filed under Uncategorized

Täheldada võib isegi teatavat vaimset arengut. Kui mullu kaotasin südame Normanile, siis tänavu mind enam kõiksugu lokkidega Ruudid ei võlu. Eelistan ausa ja tõsise mehe sarmi. Oh seda Otti küll! Alles see oli, kui Mirr ketras pisikesena tema jõululaulukeste kassetti.

Kuna ma “Koorilahingut” vaadanud pole, eks ole (ega ma eriti telekat vaatagi), siis tuli kogu Oti suurekskasvamine ja vapustav lauluhääl mulle täieliku üllatusena.

Peale selle meenutab ta mulle ühtaegu nii Chris O’Donnellit kui ka Marius Petersoni. Ei ole halb combo. Ta võiks olla Chrisi ja Mariuse POEG! (Miks ma küll alati kõik ilusa ära rikun?)

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Saatus ISE mängib mulle kätte põhjuse tibatillukest käsitööd teha. Suurt pole mahti, suurt ei viitsi, suurt ei saagi teha, aga näe, arvutitööst kurnatud parem ranne nõuab soojendajat. (Suurt ei saagi juba sellepärast teha, et käed niigi kurnatud).

Peaks ikka kogu oma kasina kreatiivsuse sesse nikerdisse panustama, kukkuma vabatehnikas heegeldama nagu MÕNED… Pärleid ja rahvuslikke tikandeid natuke, et kui juba, siis juba, litreid, vilditud palle (neid viimaseid suudan ma küll, ja hell, eks ole ju koolipõlves tikitud kah nagu nugis).

Saab siis imet näha.

Ega ju vanainimese ihu pole enam SEE, varsti nõuab ta ka rišeljöötehnikas reumavööd ja sämppistetega songavööd ja… Kohrutatud konnasilmapadjakesi. Niplispitsiga nimmetugesid.

Jah. Mida kõike ma ei tee, et mitte põhitegevusele keskenduda. Näiteks kuulasin tund aega YouTube’ist oma mullutalvist avastust Ultra Brad ja õhkasin magusvaluliselt. Nutta oleks tahtnud. Soome oleks tahtnud. A no kussa.

Positiivse poole pealt: piparmünditee võttis tõepoolest peavalu ära.

Nõks hiljem. Oi, üks väga positiivne asi meenus veel. Lii Unt on avaldanud oma suurepärase Varanasi päevaraamatu järje. Siit sain teada, kiidetakse ka!

4 kommentaari

Filed under Uncategorized