Monthly Archives: aprill 2010

Ah, täna oli nagu vanasti.

Üks läks juba kell kaheksa magama, sest tal oli palavik, küll hulga väiksem kui hommikul umbes pool kuus, kui päev alanud oli (siis oli palavik 39).

Ja siis läks teine veidi pärast üheksat tüliga magama, sai arvutikeelu ja kulm tal ka ei liikunud. No mis päev see ikka on, kui üht korralikku tüli ei tule!

Aga siis olid leivad ka juba ahjus ja Soome telekast tuli nii armas filmike, no milline õnn, et see telekavas silma oli torganud (kunagi oli üks Vanity Fairi artikkel, kust see meelde oli jäänud), ja siis leidus külmkapis pool pudelit Sauvignon Blanci, ja ärme sellest Ritteri pähklitega tumedast šokolaadist üldse räägigi, mis ta õhtul poest ostnud ja laste eest salaja koju toimetanud oli. See ei mahtunud muidu mantli rinnataskusse, kui tuli üks rida ära süüa, ja no järgmise rea söömine Sauvignon Blanci kõrvale polnud ju enam mingi küsimus! Aga kaks rida jäi veel alles, vaatame, kas ta on nii kena, et Tarmole ka annab. Tarmo küll annaks talle oma sala-Ritterit.

Jahah, nagu ütleb Erilaid, ja siis selgus, et sinki ja hallitusjuustu on ka!

Ja film oli endiselt armas. (Ja guugeldamine näitas hiljem, et elu oli palju pöörasemgi veel.)

Ja nüüd, nagu selgub, pole kell veel 23gi. Saab veel tööd teha. Või lugeda. Või.

VÕIGA määris ta oma leivapätsid muidugi ka vahepeal kokku, filmi vahepeal, st, sepa kätega.

Ah, nagu vanasti. Natuke švipsis, natuke kurb ja natuke rõõmus korraga. Mõnus.

Küll olid ilusad tapeedid seal filmis… Ühes viimatises Diivanis oli üks juugendlik Tallinna korter ja seal olid KAH väga ilusad tapeedid.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Nädala trükiviga:

An Australian publisher has had to pulp and reprint a cook-book after one recipe listed “salt and freshly ground black people” instead of black pepper.

Penguin Group Australia had to reprint 7,000 copies of Pasta Bible last week, the Sydney Morning Herald has reported.

The reprint cost A$20,000 ($18,000; £12,000), but stock in bookshops will not be recalled as it is “extremely hard” to do so, Penguin said.

The recipe was for spelt tagliatelle with sardines and prosciutto.

(BBC News)

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Nutuvõru suu ümber, olin sunnitud Humanasse jätma türkiissiniste kantidega ja armsa tikandiga musta hõlmiklõikelise pluusikese, sest no… Kellel on saledam piht, minge tooge sealt Balta turu lähistelt ära…. Aga näh, hoogne H&M tuunika kattis rasvarullid kenasti kinni ja oli üsnagi kepsakas, aga no ma nägin TÄIESTI RASE välja. Raudselt hakataks küsima, et kas tohib õnne soovida.

Päris tühjade pihkudega õnneks ei jäänud, mingi lilla suvenartsu, mis jäi liibuva ja varjava vahele, lohistasin sealt siiski ära. Ja Kalamaja raamatukogust näkkasid Käbi Laretei õe mälestused.

Kusagil arvustuses heideti sellele toimetamatust ette ja no oli ikka siuke vanamuti-rambling küll. Mingid Napoleoni venna järeltulijad kohe esimeses peatükis, pikalt-laialt Rex Harrisoni kuuendast  naisest, mingi New Yorgi sõbranna, kes mööblilasu keskel üksindusse suri … Julma töötlemist vajanuks see tekst. Aga kõik need kusiinid ja parkeerimised, need on muidugi omamoodi nunnud.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Mii tähistas meigivaba päeva oma elu esimese meigipäevaga. Neil oli lasteaias pildistamine. “Emilil oli huuleläige kaasas. Ta andis mulle ka.”

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kaif kaifi järel:

1. Gotan Projecti kontsert.

2. Hommikune power-walk Stromkal. Peaks õige sammulugeja soetama?

3. Kaks oravat.

4. Kohv ja Kalevi greibitükkidega šokolaad.

5. Mõte, et peaks ikka juba sel nädalavahetusel maale minema, nii ilus ilm ju. Roosid ihkavad talvekattest vabaks. Ja tuleks seemneid kasvuhoonesse panna. Sauna kaa-kaa-kaa-kaaa!

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Triibiku munapühad!

Näpud on täiesti põhjas, aga nii kui siin kodulehel neid siniseid mune nägin – sama siniseid kui mu kevadeootel sukkpüksid, peaaegu sama siniseid kui mu kevadeootel kaamed koodid -, siis oli selge, et läheb ostuks. Väga soodsad hinnad ka, soovitan läbi astuda. Pildi virutasin netipoe omaniku leebusele lootes sealtsamast…

Tarmo kui meie piigade varustaja on täiesti meeleheitel: poodidest on pisikesed šokolaadimunad TÄIESTI otsas. Peened suurte inimeste munad olevat ka absull kadunud. Alles mõni päev tagasi olid letid lookas olnud, aga siis ta mõtles, et eh, küll jõuab veel. Ja eile siis uhas mööda poode – Norde Centrumi Rimi, Rocca Al Mare Prisma, Merimetsa Selver – ja ahastas, et MITTE KUI MIDAGI pole enam. Masu, right! Nüüd läheb uuele tuurile, soovitasin mingitest suvalistest venkude pisipoodidest tšekkida…

Kunagi oli meil jõulukalendritega täpselt samasugune paanika. Aga seda lugu ei leidnud ma praegu blogist üles. Leidsin ühe teise ajast, mil Mii oli kahene. Eh, olid hellad need ajad, päevad, õhtud ja ööd. (Ööd mitte alati tegelt…).

7 kommentaari

Filed under Uncategorized