Monthly Archives: oktoober 2007

Mu õlavööd asendab riidepuu.

Ja kui poolik sidruniviil on täna taevas kuu.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Ma teadsin küll, et Clive Owen on seksikas, aga no uues “Elizabethis” … Iffand jummal, miukene meef. Uus Bond Daniel Craig sai endale konkurendi.

Jah, Danny-boyga seoses. Kas peatselt koidab päev, mil ma pean tema nimel loobuma põhimõttest mitte vaadata fantasy-filme ning minema vaatama “Kuldset kompassi”? Või, hoidku taevas, “Invasiooni”? Vat ei usu hästi. Aga Bondi-filme pidi ta praeguse seisuga vist juba neli tegema, nii et.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Kui Mirri poleks kutsutud Premia jäähalli oma endise lasteaiakaaslase sünnarile, ei teakski ma, et ma olen uisuprintsess! Parandus: vana lokomotiiv cum uisuprintsess, sest algus – võib vabalt öelda, et üle 25 aasta – läks harjumatu kriginaga ja ootamatu ebalusega. Miskipärast olin veendunud, et uisutamist pole võimalik ära unustada nagu rattasõitugi. Aga kui tädikene kargu sirgu sai, siis hakkas nagu looma ja ühe poognaproovimise ajal sai peff jääle kah sätitud. Rõdõnts.

Ma käisin ju maast-madalast uisutrennis. Talleksis. Pakun, et nelja-viieselt. Mäletan ainult, et kogu aeg oli pime talv ja õhtu ning uiske tuli jalga panna hokimeeste higi järele lehkavas riietusruumis. Ja kui need hokimehed trennist tulid, siis ma ausalt öeldes ikka kartsin seda maskiga väravavahti küll. Mäherdused jalakaitsed veel.

Mul on paar mustvalget hägust pilti ka mingist võistlusest, kus ma, keeleke suust väljas, usinalt uisutada vuhin. Mul oli roheline kootud müts ja ema õmmeldud rohelisest villasest trikotaažist uisukleit, roosad lilled alläärde tikitud. Ja roosad karupüksid, kui mu mälu mind ei peta.

Ma arvan, et ma teen endale jälle sellise kostüümi.

Või siis sellise. Aga siis tuleb tagajalad kah hankida. Mirrist veel asja pole, kuigi tema oli esimese korra kohta väga tubli. Tunniga kakerdasime lausa kaks ringi ümber jää. Ja siis tahtis ta juba põhimõtteliselt ilma abita seista ja tal oli seninägematu ilme peas, kui uisud isetahtsi teda võluvalt ringi keerasid. Ma arvan, et tal oli natuke selline nägu, kui ta sündis ja mu kõhu peal nutu kohe järele jättis ja uudistama hakkas. Aga täpselt ma ei tea, sest ma kahjuks tema nägu ei näinud :) Tarmo nägi ja rääkis.

Eile tuli kauaoodatud beebiuudis ühelt armsalt paarilt. Mõned kohe on nii toredad, et mõtled, et neid võiks kohe hästi-hästi mitu olla. Ja nüüd on neid siis pundi peale juba neli. Jee, jee, jee!

5 kommentaari

Filed under Uncategorized

art-of-domesticity.jpg

Nägin seda nunnut raamatut Posie blogis, kust ma eile õhtul õdususelaksu saamas käisin.  Ja meeltesegadushoos tellisin Amazonist ära ja siis kähku käntseldasin. Üle viiesaja krooni. Ei tohi … Aga see tundus nii kaunis!

Teisalt, gentle art of domesticity – minusugune räpakott ja kriiskav majasokk ei vääri seda. Või oleks just õpetuseks? Eile vaatasin aina kerkivat riidekuhja magamistoa tumbal, mida ma nokuratvõtkueitahaeioskaeisuuda ära koristada, ja mõistsin: see on minu talvekodu kompostihunnik. Ja teine samasugune räpakuhil kerkib kööginurka toolile. Eile sõime kogu perega lõunat ja Tarmo pidi tooma lastetooli, sest üks tool oli paari kilekoti, käteräti ja pesutükiga garneeritud kastitäie sibulate all. Ah jaa, sealt tasub vahel ka kaduma läinud ajalehti otsida, sest korralik perenaine riisub lehed kokku ja paneb komposti.

Nende sibulatega on üldse hea lugu. Leidsime maalt oma terrassilt hunniku sibulaid ja olime piiritult tänulikud vanaperemehele, kes meile ikka on oma aiast vahel noosi toonud. Tarisime suurema osa sibulaid linna, vaaritasin suure potitäie sibulasuppi ja puha.

Ja mitu head nädalat hiljem, kui jälle maal oleme, tuleb naabrimees Andrus ja küsib, et nüüd on küll täbar lugu, aga et kus tema sibulad on. Et tema oli need meie terrassi peale kuivama laotanud.

Meie terrassi peale! Tolvan.

9 kommentaari

Filed under Uncategorized

Istun pühapäeva hommikul arvuti taha. Näen rõõmuga, et arvutikell näitab alles 8.45, ja meelde tuleb kellakeeramine. “Oi, kui tore, mul on siis rohkem aega tööd teha!”

Rohkem aega tööd teha. Pühapäeva hommikul kell kolmveerand üheksa. Ei ole normaalne.

***

Miina: “Mõtle, kui tore, kui õlipudelil oleksid silmad ja ta ütleks: “Mina olen õli.””

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Ei anna ujumine uuta kuube ega magamine maani särki. Küll aga võib uue kuube kuue (no kuidas ma küll nii) ja kui veab, siis isegi maani särgi anda kaltsukates tuhnimine. Mis minu hüpoteesi kohaselt on kõige tulemusrikkam trenn. Tuhnid-tuhnid peadpidi kastis, kükitad alumiste riiulite juures, küünitad üles ja sirvid riidepuid, selg läheb järjest märjemaks. Siis kardina taha, riided seljast, kaltsud selga, ära, selga, ära, kui mõni meeldib, siis paar korda selga ja ära. Ja nii mitmes poes järjest. Kalorid kuluvad kolinal. Rahakene muidugi ka, aga sündsalt.

Tänase õhtu jooksul tuleb mul selgusele jõuda, kas mul on vaja musta Tiina Talumehe kleiti. No istus nagu golubtšik mul seljas. Mitte ülemäära pidulik, aga no ikkagi, kus ma, vana käsn, sellega käin. Teisalt: lähenemas on peohooaeg, järsku kutsutakse vana käsngi inimeste sekka? Ja tegu on siiski võrdlemisi klassikalise hilbuga. No ja ikkagi Tiina Talumees! Otse kaltsukast! Vintage!

Mötlep sügavalt. Armani teksad suutsin juba poodi jätta, sest need lohisesid mööda maad ja pigistasid natuke. Olen juba küllalt vooruslik olnud. Eks ju? Ja ühel naiskodanikul võiks ju keskea künnisele jõudes üks talumees kodus olla (pun intended)?

8 kommentaari

Filed under Uncategorized

Eestikeelset Marie Claire’i polnud täna hommikul ei bussipeatuse putkas ega Selveris.

Ostsin selle raha eest hoopis juustu.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized