Monthly Archives: august 2007

Milline alp jutt – parisienne! Häh. Õhtul vaatas mulle peeglist vastu tige JUUST, kes oli just lastega kraaklema läinud. Voodis valutasin õnneks siiski südant ja lubasin olla täna parem kui olin eile.

Lohutuseks: ega kuulsad kaunitarid kah ilma krohvimata kuigi pandavad ole.

Advertisements

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

rockin-girl-blogger.jpg

Eh, mulle pole peaaegu ammu nii ilusat tiitlit pandud (peaaegu sellepärast, et üleeile Pariisis öeldi mulle, et ma näen välja palju pariislannalikum kui nad ise. Niuks. Eestlanna ütles muidugi, aga no ikkagi. Meganiuks, mis sest, et pariislanna tähendab minu värsket arusaamist mööda teatavat vanust, kergelt kortsus ja kolletavat näonahka, moevabu, kuid jah, teatava nonšalantse elegantsiga rõivaid ning koera) Aga girl power, jee! Aitäh, Anu ja Kajakas! Te ise rokite rämedalt.

Kui nüüd viit järgmist mainida, siis Triangel rokib raudselt, Kessust rääkimata, Paranka, Krentu ja Sigane ka. Ja kõik teised eided samuti, keda ma loen, aga mainida ei jõudnud.

This one’s for you! (Peaks küll midagi kepsakamat panema, aga piinlik küll, see lugu meeldib mulle tõesti. Nostalgia.)

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kaks päeva järjest olen võhivõõraid lapsi redeli peale riputanud nagu märga pesu. Kui samas stiilis jätkub, on mul musklid nagu Karl Lõõbasel.

Äraseletatult: harjutan Miinat lasteaiaga. Algus on paljutõotav. Ehk ei kujunegi sellest igahommikust “hüüavad nutupasunad”-hittparaadi nagu Mirri puhul … Ainult et nukud on seal rühmas miskipärast Brežnevi ja minuaegsed pulstis kolakad, palged kriimud ja poldilokid peas.

10 kommentaari

Filed under Uncategorized

HYVÄ SUOMI! 

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kui eelmisel reedel suvilasse põrutasime, oli vaja igavene hunnik asju kaasa võtta. Särgid-värgid, nõud, toidud, laste mängumaja, ämbrid, raamatud, rätikud, toitu-toitu-toitu-toitu. Veini. Mahla. Impulssostuna toidupoest veel joonistusplokk ja Barbie pildiga pliiatsid ning mingi mäng.

Nujaa.

Alles pärast Jänedat, kui olime kiitnud sealse maastiku tüünet ilu ning rõõmsalt edasi podistasime, haaras nähtamatu käsi pereemal kõrist kinni, nii et süda jättis löögi vahele.

Võtmed.

Suvila võtmed.

Pereisa auks tuleb öelda, et tema suust ei tulnud kuuldavale ainsatki etteheidet ega parastust. Pööras aga otsa ringi – olles eelmise öö OMA suvepäevadel möllanud ning seega magamata ja pohmas – ning podistas meiega Tallinnasse tagasi. Ja lapsed olid tublid. Mirr oksendas sõidu jooksul kolm korda, ei teagi, miks siis nii, ei olnud ju palav ega midagi, aga nad ei virisenud ega kraagelnud ning pimedas magasid juba mõnusasti tagaistmel, tekk peal. Ja meie jõudsime Vikerraadiost isegi Kilmi-Maimiku intervjuuga keskööprogrammi ära kuulata.

Ma pole aasta otsa nii palju raadiot kuulanud kui viimasel nädalal. Hoidistamise juures on klassikaraadio lausa rõõm ja lust. Eriti “Fantaasia” saade. Liigutad aga kulbikest ja hööritad ahtrit.

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Tervitusi hoidisekirikust. See meeldiv hullus on jõudnud juba niikaugele, et

 1) hommikusel tiirul Stroomi randa ja sealt koduselverisse haarasin prügikonteineri pealt kaasa kaks kaanega tühja purki, mis olid sinna minusugusele nilparkorilasele pandud;

2) olin sunnitud köögis ruloo ette tõmbama, sest kesse usub, et ma kannan ujumisprille sibula hakkimiseks, ei-ei, kindlasti mingi muu perverssus, mis sisaldab näiteks selliseid ja selliseid asju (mäherdune armas kohake oli Fetish 69, kuhu pilte otsides sattusin, nii palju lusti, saksa keeles kõlavad need perverssused eriti kaunilt: Klistier, Nippelsauger, Klemmen und Zangen. Und Inge). Aga sibul ei ajanud tõesti nutma (esimesel korral ajas, ja siis olin ma, tolvan, unustanud ripsmetuši veel silma kah, nii et konserve valmistas panda), mille eest sügav kummardus V2ikekassile, kellelt laenasin ka retsepti.

Aga üldiselt siis jälle mitu esimest. Esimest korda elus kütta sauna, kusjuures oma sauna (ise kütsin nagu tšortovaja babuška, jee!). Esimest korda elus teha õunamahla. Algusest peale.

Tarmo päästis aiabasseinist hiire. Päästeoperatsioon võttis koos ajutöö ning ettevalmistustega (paksud kindad, augustatud kaanega plastkarp, hingepiinad loomakesele vee kaelakallamise pärast) tunde, aga vaene loom saab nüüd vabadust nautida ning peab meid loodetavasti hea piiksuga meeles, mitte ei kasuta meie pehmet südant kurjasti ära.

10 kommentaari

Filed under Uncategorized

Pereisa naasis Jaltast ja sõitis sellesama riistaga mis siin klipis. Mina seevastu naasin Saaremaalt, kus olin möllanud, no Klaara ja Veera küll, kõigi nende “Tšaka-tšakade” ja “Suku-sukude” saatel.  SEE siin on ikka hingele.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized