Monthly Archives: juuni 2011

Keegi ei soovi homme-ülehomme ülisoodsalt Pärnu Terviseparadiisi veekeskusesse koos perega minna? Mul endiselt käes õnnetu soodusvoucher, mille kehtivust pikendati juuni lõpuni. Kolm tundi, kaks täiskasvanut ja kaks kuni 15aastast last (k.a.). Kuuesed ja alla seda lapsed tasuta. Täishind tegelikult 27 eurot, voucher maksis 13.50, võin 10 euroga ära anda.
Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Võtan hoogu nutusteks postitusteks teemal “loomade, lindude ja masinate ohver”. Seniks midagi ilusat.

Tim Walkeri tehtud foto, mida nägin ühes koduajakirjas Ruth Huimerinna tütre seinal, kui ma ei eksi. Ruth on Walkerit oma suureks lemmikuks nimetanud.

ja värske pilt preili Hathawayst, kelle hunnitu slepp (selgub, et Alexander McQueen) mulle Walkeri fotot meenutas.

6 kommentaari

Filed under Uncategorized

“Kaupo, kuule, keegi tuli sealt uksest välja! Kuss! Kaupo, kuule, tasa, keegi tuli sealt majast!”

Kell oli kolmveerand neli öösel ning see helesinise hommikumantli, kaitsevärvi kalosside ja tigeda näoga majasokk olin mina ise. Olin umbes kella poole kolmeni lugenud ja siis magama keeranud, aga umbes pool tundi hiljem ärkasin selle peale, et kõrvalkrundil oli ALANUD mingisugune koosviibimine, räägiti, hõiguti, naerdi – ja nii valjult, otsekui olnuks see mu oma akna taga. Iga sõna oli kuulda. Passisin kardina vahelt ja kügelesin pool tundi, et kas olen tige naabrimutt või üritan magada. Aga teades oma nigelat und, kui keegi mind on üles äratanud, siis lõpuks võtsin südame rindu, panin hommikumantli selga ja läksin korda majja lööma. Vaikselt. Intelligentselt. Alustasin sõnadega “Mul on nii piinlik, aga…” ning lõpuks viisin jutu lapsukestele, kes ülakorrusel hirmunult ärgata võivad. Noored olid kenad ja intelligentsed, lubasid kohe tuttu minna ja varsti läksid ka, kuid vaatamata minu korinale tõusid detsibellid korra veel harpüialike kriisete tasemele.

Kuna oli nii valge, olin ahastusega märganud, et kõik hoburästaraisad olid juba üleval ning võtsid meie kirsipuu kallal linnupetet. Nii ma siis vähkresin voodis edasi, muretsedes, kuidas ikka linnunuhtlusele lõppu teha (mäletatavasti on kuulus murelipuu, mis veel küps pole, niivõrd hiiglaslik, et sinna lihtsalt ei saa võrke panna, kui, siis mõne alumise oksa ümber). Vähkresin ja vähkresin, tagatipuks meenus hiljutine Maalehe rubriik “Lugeja küsib”.

Olen pensionär. Tihti magan öösel halvasti ja päeval telerit vaadates jään tukkuma. Kas mul on narkolepsia?

Lugeja Põlvast.

8 kommentaari

Filed under Uncategorized

Ma olen ikka lootusetu nutupasun. Sattusime Miiga Vabaduse platsil mingisugusele puhkpilliürrile – ja niipea kui ma nägin, kuidas tuubamängija ja teised taadid tuututades ringi marssisid ning koguni mingeid kujundeid moodustasid, tuli pisar silma ja otsapidi ninna kah.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Kui nii kaua pole kirjutanud, siis ei teagi, kust pihta hakata – kas sellest, et ühel hommikul oli köök salapäraselt üle ujutatud? Või siis juba sellest, et tubli poolteist kuud hiljem avanes köögis sama õõvastav vaatepilt: imekaunis tikitud Muhu suss oli köögikapi ja seina vahelisse auku lohistatud.

 

11 kommentaari

Filed under Uncategorized