Monthly Archives: juuli 2009

P.S. Kas keegi pole oma riiulist leidnud minu armast “History of Love’i”? No mitte ei mäleta, kellele ma selle lugeda andsin… Ja nüüd kurvastan raamatutult.

Siin oli üks huvitav artikkel ka autorist.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Esmaspäeva öösel, olles äsjasest kinoseansist (eeh, no küll oli nummi, siin huvilistele väike stiilinäide, pean isandal paluma netiavarustesse sukelduda, ehk leiab ülenisti) ääretult helges ja nutuäärepealses meeleolus, leidsin järgmise filmitutvustuse.

“Minu ohtlik käsi”

Dokfilm üliharuldasest haigusest, mille puhul käsi tegutseb “omaniku” tahtest sõltumatult. Kui sinu käsi hakkab sind kägistama, sinu lähedasi kolkima või omatahtsi esemeid haarama, siis ei pruugi see olla stseen õudusfilmist.

Näiteks Irenel kulub poeskäigule palju tunde, sest tema käsi laob ostukorvi täis asju, mida Irene tegelikult osta ei taha. Samuti on käel veider “moemaitse”, nii et riietumine on sageli äärmiselt vaevaline.

Nüüd on selge, miks ma vahel kaltsukast tulles pead murran, et miks ma ometi selle asja ostsin. Ja tunde kulub mul poeskäikudele kah!

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Enne õige puhkuse alustamist ja linnast kadumist tuleb likvideerida meemivõlg. Ega see pole naljaasi. Kaks kena inimest ulatasid teatepulga. Triangli meelest olen vitamiinirikas ja pealegi tselluliidist vabastav greip, mis aitab talve üle elada. Anu võrdles mind kiiviga – pealt väheütlev karvane junn, aga seest täitsa põnev ja pealegi lahustab loomseid valke. No tegelikult  ütles ta natuke kenamini, aga rõõm on ju sõnu väänata. Olen meelsasti greip ja kiivi.

Meem ise järgmine.

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.

1. Eks vast ikka metsmaasikatel, linnalaps nagu ma olen. Aga ka turult ostetud värske porgandi kimbul, ilusad rõõmsad siledad porksikesed olid.

2. Ah, ei taha öelda midagi nii proosalist nagu kartul. Viinamari, see rõõmude allikas! Just, peabki maale mõne pudeli Proseccot varuma.

3. Selle blogijate valimise ja tembeldamisega on mul üks igavene häda alati. Ja peaasi, et keegi ei solvuks mu meelevaldsete võrdluste peale ega hakkaks sealt otsima seoseid kehakuju või tont teab millega…

Paranks võiks olla kuldrenett. Ilus, väga konkreetse olemisega õun, plekkideta, roosaka põsega,  avaldab kerget vastupanu, kui hammas sisse vajutada :) Aga siis on ah kui magus. Kui veel terve kausitäis kuldrenette peaks toas olema… No ma söön nad kõik järjest ära.

Lupetta-Hunduke olgu üks magus kodumaine pirn. Eesti pirnid on mulle üsnagi värske üllatus – see, et nad nii suured ja maitsvad võivad olla. Saime koos suvekoduga ühe sellise vägeva pirnipuu. Lupetta on raudselt eestimaine vili, mitte mingi importkaup, mida mürgiga pritsitud.

Sirliizile tahan tänu avaldada suurepärase koogiretsepti vahendamise eest – eile katsetasin, superhea. Põltsamaa viimased rabarbrivarred leidsid väärika lõpu. Ja Sirliizile tänutäheks (või hoopis ristiks kaela, no mulle isiklikult oli see meem küll üks paras pusimine) mõistagi ladvaõuna tiitel. Eks ikka valge klaar, see magus linalakk :)

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

 

1 kommentaar

Filed under Uncategorized