Monthly Archives: mai 2009

Mentaalne noot edaspidiseks pedagoogitegevuseks. Kui soovid last lugema innustada, ära vali ajalehest tingimata pealkirja “Kurat, kus must leib on?”. Sest muidu röögitakse seda sulle kahest kõrist õhtu otsa kõrva.

Paar päeva varem kujunes lööklauseks Lindgreni “Madlikese” “Laku panni”, mida olin lastele ääretult ilmekal häälel ette lugenud.

Advertisements

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Uus päev, uued nummid.

Numbrid soomeugri ühistehiskeeles:

1 – iktu

2 – kjaktu

3 – kolmu

4 – nelju

5 – vitu

6 – kutu

7 – senchemu

8 – kandu

9 – indu

10 – kimu

EPL artiklist “Udmurdid lõid soome-ugri ühistehiskeele”

10 kommentaari

Filed under Uncategorized

Ma tavaliselt küll ei pane siia nummisid loomavideoid, aga no kuulge … Kas midagi nummimat on üldse olemas???

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kas maalritel on mingi tööeetika koodeks, mis KEELAB neil oma tööd korralikult ära teha? End Põltsamaa avalikul teadetetahvlil reklaaminud isa-poja käitumine on olnud nutma ajavalt prediktaabel. Natuke mullu suvel tegid, siis kadusid ära, terve sügis kõnedele ei vastanud. Kui nüüd kevadel viimaks ühendust saime, oli isand väga liigutatud ja rõõmus, sest Põltsamaal olla tööga ikka väga kehvasti. Lubas krõbinal pihta hakata ja paari nädalaga töö ära teha. Suure hurraaga hakkas jälle pihta – ja siis kadus. Jäi meile emadepäeval kohalikus Selveris vahele, siis rääkis, et sõbral olla korter maha põlenud ja tema nüüd aitab seal.

Kulus mitu nädalat, ei mingit kõppu endiselt. Nüüd siis Tarmo helistas ja andis mõista, et shit or get off the pot ehk kui nüüd tegudele ei asuta, siis otsime mõne teise. Nüüd vannuti jumalakeeli, et kohemaid läheb vägev hoogtöö lahti.

Lubadusjärgsel ööl nägin unes määratuid seinamaalinguid, mis Põltsamaa-kodu ülemisele korrusele tehtud olid. All oli katsetatud mingit lapitehnikat, selle palusin lahkelt üle võõbata. Aga ülemine korrus lõi mind absoluutselt pahviks. (Rääkimata sellest, et ootamatult oli sinna tekkinud mingi vägev kaldkoridor nagu kunstizaalis, kunstizaalis.) Sest maalermeister oli teinud sinna vägevad ja jõulised seinamaalingud, mida kroonis hiiglaslik reljeefne tulp. Ja tulbi kõrval turritas seinast radikaalselt välja maalrirull.

Vaat selline installatsioon.

Saab siis imet näha. Kahtlustan, et jälle pole lillegi liigutatud.

Tallinna-korterit saime sugulaste kaudu remontima 70ndates aastates naismaalri, kes oli nii hoolas ja käbe, et me, toona autotud ka, ei jõudnud talle piisavalt kähku materjali ette anda. Ühel pimedal talvehommikul oli tal meil lausa kell kaheksa ukse taga ja nõudis materjali.

Ka Põltsamaal saime muidugi ühendust vägeva füsiognoomiaga ja pealtnäha võimeka naisvõõbaga, aga tema pullis meeste stunti ega võtnud kah enam toru, kui asjaks pidi minema.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Paranks viskas mind ühe-tähe-meemiga. Väga armas, proovip.

Reeglid:

  • Võta ükskõik mis täht tähestikust ja kirjuta 15 selle algustähega algavat sõna, millest vähemalt 1 iseloomustab Sind, ning muud – mis sulle meeldib, on meelepärane, lemmik, armastad, unistad jne.
  • Kopeeri need wordle.net-i ja disaini enda ja teiste jaoks. (Võid ka niisama kirjutada, ei pea wordletama).
  • Anna teatepulk vähemalt kahele inimesele edasi ja teavita neid meemist.
  • R-tähe võtsin “raamatu” järgi ausalt öeldes. Aga selgus, et mõnusaid värskeid kevadisi asju seostub sellega mitmeid. Pilti koodi kopeerimisega üles saada ei õnnestunud, pidin kasutama vana head Photoshoppi.

    Äkki loomariigi esindajad võtavad Triibikult teatepulga üle? Lupetta? Proua Pesukaru?

    2 kommentaari

    Filed under Uncategorized

    Kahju, nii kahju. Oleg Jankovski on surnud.

    1 kommentaar

    Filed under Uncategorized

    Filosoofiline küsimus: kas perenaine, kes ühtainust maasikapeenart seitse tundi järjest rohib – ja agaralt, ausõna, mitte luuslanki lüües  -, on väga usin või hoopis väga laisk? Sest usina perenaise maasikapeenar ei saavuta mitte iialgi sellist konditsiooni, mis seitsmetunnist rohimist nõuab …  No ma olen distantsperenaine, mis teha. Siit ka umbrohu võidukäik. Aga usinuse tõestuseks oli käsi eile õhtul nagu puupakk. Ega rohimisele eelnenud elu esimene hekilõikamine kah asja paremaks teinud. Määrisin peale salvi Deep Heat (vanainimesed pidid selle kohta ütlema Teeb Head) ja mässisin käpakese paksu salli sisse. Hambaid pesin vasaku käega. Näovee pudeli keerasin lahti HAMMASTEGA. Nagu näha, olen sõrmed tänaseks siiski käima saanud. Aga üks maasikapeenar on veel, ja selle kallale pääsen heal juhul alles nädalavahetusel  …

    Kuulsin kägu ja nägin kassi, kes hüppas nagu jänes. Jäneseid, neid meie hekialuseid elukaid, pole sel aastal veel näinud.

    12 kommentaari

    Filed under Uncategorized