Monthly Archives: mai 2008

Laadalt pääsesin minema ainsagi puust käekotita ja türkiiskaelaehteta. Ainus laristus olid 30kroonised kõrvarõngad, no need olid kassipildiga, maisaandju, ja see oli väike hüvitis selle eest, et ma ei saanud sama lavka pealt osta 300kroonist käsitsi maalitud peekrit, kust väärikalt veini juua.

Sinki ostsime kämakate kaupa, aga kohe saab otsa kah. Nüüh. Kas miski lõhnab paremini kui praetud maasink? Kahtlen sügavalt. Lisaks mulle ja Tarmole on kirglik singi- ning iseäranis kirglik pekifänn meie väike sakummisõber Mii, kes ühel hommikul ärkas üles, maandus köögilaua taha ja nõudis otsesõnu: “PEKKI!”

Pekki tema ka sai.

Oleks pidanud singimehe kontakti võtma. Lisaks isiklikule juuksurile, hambaarstile ja günekoloogile peaks igal naisel olema ka isiklik singimees. Niiöelda ihusingimees.

 

 

Advertisements

10 kommentaari

Filed under Uncategorized

Seks ja seniilsus

Glamuuritar, nagu ma olen, käisin täna “Seksi ja linna” mängufilmi vaatamas, ehkki esikas on Eestis alles kahe nädala pärast Eat your heart out! Aga kuidagi … kuidagi ebakvaliteetne oli. Udune ja hägune, ei näinud hästi. Istekoht oli hea, tegelaskujud olid hiiglaslikud, aga riided tuhmid seljas.

Kui film oli kestnud oma paarkümmend minutit, avastasin, et mul on päikseprillid ees.

Tõestamaks, et ma veel päris seniilne pole, ning mõistagi ka Carrie arvukatest kostüümivahetustest laetuna lõin pärast filmi Viru Keskuses veerand tunniga ligi tuhat krooni laiaks, ostes kahest poest lumivalgeid esemeid. Nii kiire kulutaja ei saa ju seniilne olla! Komplekti kroonib eile Rimist (of all the places!) soetatud hiiglaslik türkiisi-valgetriibuline suvekübar (mille üle, nagu selgub, teatav kaasblogija koos oma õega samal päeval pikalt-laialt itsitanud oli). Kui linna peale sellega minna ei julge, siis saab maakodus õunapuude vahel heljuda ja laulda “Ministriprouaks ma ju hästi passiks”. Häh, pereisa oli veendunud, et kübar maksis 25 krooni ja imestas, et Rimist ostetud lätu nii kallis võib olla. Pareerisin teravalt ja enda meelest efektselt: “Nikkolo poes on sellised 800 krooni! Nii et jube hästi läks!”

 

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Eile õhtul moodustasime Miinaga tandemi “ema ja ta tüütu laps” nagu kunagises Kajaka kaebeloos – ka koht oli sama, Salme keskus. Tegu oli ühe laste tantsukooli kevadsõuga ja Mii oli esimese poolaja isegi ontlikult süles püsinud, vaadates, kuidas mingid väiksemad olendid vahekäigus aelevad. Aga teises pooles pambiti volüümi nii üles, et preili Mii lustakad jalakesed ei suutnud paigal püsida ning ta läks kah hiphoppima. Suusoojaks keelasin ja üritasin teda oma sülle tagasi tõmmata, aga jah, tegelikult tegi ta oma kaasaegse Isadora vabatantsuga mulle kõvasti nalja. Õnneks ei käinud laval siivas koorilaul ega etlemine, vaid karm uhamine, nii et ehk me ikka ei käinud väga närvidele … No nakatas see tantsupisik inimest, mis teha.

Ja Mii oleks füsiognoomia poolest ehtne hiphopimutt. Naljakas oli vaadata neid makaronjaid plikakesi, kes seal midagi sehkendasid. Ja mul endal tuli kah jube hiphopiisu! Oleks ometi olemas emade-laste hiphopitrenn, ma kohemaid läheksin sinna! Füsiognoomia lubab samuti bootyt hööritada ja rõdõnts-rõdõnts hüpata.

Ausalt öeldes läksin isegi niikaugele, et tšekkisin meie klubide trennivõimalusi. Aga jah, see oleks vast liig. Natuke noor olen selleks koomuskiks. Tuleks peale lennata rõõmsa ja pohhuistliku penskarina ja ähvardada Houellebecqi ema kombel neil, kes irvitada julgevad, hambad kepiga sisse lüüa.

MSN-vestluses kaasblogijaga jäi prevaleerima mõte, et tuleks ka napsitamise suurema comebacki – ei ole enam seda endist haaret miskipärast, mingi loll enesekontroll vist või pigem pohmellihirm  – rihtida pensipõlve peale. Et saaks reipa eidekesena teiste reibaste eidekeste seltsis kohvikukülastajaid terroriseerimas käia. Ja ükski konn ei tohiks köhida.

Premeerisin end tänase töövõidu puhul viimaks ometi “Murakarabadega” ja käitusin, nagu soovitab värskes Kroonikas Maile Grünberg: ostuhetkel panna silmad kinni. Et tehing mööduks nagu unenägu, ja kui silmad lahti teed, siis vaatad: ohhoo, kui toreda asja ma endale olen saanud. Hinda ega ostmist – seda ei mäleta üldse.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Kuna mul on koera saba ikka veel pihus, siis seisab mu sulnis pildiraamat endiselt pakendis ja ma pole volitatud seda imetlema. Küll aga tahaksin kiirelt kiitust avaldada Lii Undi India-raamatule. Naljakas ja kurb ja kerge ja diip ja õrn ja rõve ühekorraga.

5 kommentaari

Filed under Uncategorized

Seda, et mu aknalauapõllundusest tolku on, sain aru täna, kui noppisin eile kingiks saadud värskele pastale ja pestole elegantsete liigutustega lisaks koriandrit ja rukolat, segasin oliividega ja tundsin end Anni Arrona.

Aga seda, et paljusid asju tasub ikka taimena osta, sain aru täna üle mitme-setme aasta keskturule sattudes. Sa jeerum, millised prisked basiilikud – mul, hilja ärganul, aknalaual ainult mingid kidurikud. Mängisin rõdukastid ümber ning ostsin ühte võõrasemasid, aga teise kaks eri sorti basiilikut, salveid ning sidrunmelissi. Totakas, sulli polnud kaasas, oleks rohkem laianud … ja need sulnid kaltsumäed! Olen leidnud endale uue lemmikpaiga. Lollike tuhnis endale küll välja seksika valge broderiist pluusi, dekoltee poolde nabasse ja pluus ise sobivalt pikk, katmaks keskeakumerusi, aga kodus selgus, et ei lähe üle õlgade. Kuradi Baruto. Vat, mis juhtub, kui inimene on harjunud kaltsu selga proovima. Aga see mind ei heiduta. Keskturg, here I come.

Nüüd siis rubriik “Aialoll küsib”. Kui maamölakad on nii hilja ärganud ja nende muru koosneb peamiselt võililledest, aga võilille ei tohi komposti panna – siis kuhu, kurat võtku, see pannakse siis?! Seda enam, et peenel muruniidukil (tahtsin vintis peaga kirjutada “triikraual”, tase!) on multšimissüsteem, mis teeb võililledest kena pudi. Kuhu ma selle panen????

Prantsuse keele (kena mees-)õpetaja sattus tunnis hoogu ja kukkus pajatama sellest, kuidas ta aasta aega Põltsamaal õpetas. Ja siis ärkas: “Miks ma seda räägin? Teid ei puuduta see ju kuidagi.” Tahtnuksin kätt viibutada ja karjatada: “Õõpetaja, õõpetaja, kallis õõpetaja! Mul on sealkandis suvekodu! Puudutab, oh, kuidas puudutab!” A no ei saa ju.

Selle eest luges ta mu mõtteid ja võttis lauluks “Ne me quitte pas”. Viiks. (Selle lingi pean ka ikka panema, double viiks.)

Oh, kuidas mulle meeldivad need, kes iga päev blogivad ja pilte panevad ja toidust ja ilusatest asjadest ja aiast räägivad ja. Ma armastan neid lausa. A pole endal seda vunki.

PS Vaatan “Vastutuulesaali”. Seal näidati pilte 1978. aastast, kui Kaljuste oli Britteni “Väikeses korstnapühkijas” dirigent Taavet Taktikepp. Mis meenutab mulle, et käisin toona seda vaatamas ja kartsin Kaljustet nagu tuld! Ta sundis publikut laulma! Nagu tuld! Ma nägin temast õudusunenägusid!

Ma mäletan, mis oli 30 aastat tagasi. Hm. Viieaastane olin.

 

 

18 kommentaari

Filed under Uncategorized

Fritsud ja blondiinid – Heino meets Tõnu Aav!

Siit.

Ja edasijõudnutele: Sing mit Heino!

Heino on hämmastavalt Jimi Tenori ja Andy Warholi moodi.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized