Monthly Archives: september 2007

“Minge peske ära, emmel tuli praegu vaim peale!”

Kõik sai alguse sellest, et …

No ilmselt sai kõik alguse ikka sellest Cosmo kokteilist, mis ma koogi valmissaamist oodates köögis endale ja oma emale segasin. Nagu näha, ergutab see loometegevust.

Aga üldiselt sai kõik alguse sellest, et Miina vedeles kempsupõrandal ja tegi kavala näoga “piss!”, andmaks mõista, et ta pissib parajasti põrandale. Siuke nali.

“Väike Tjorven!” õhkas isand heldinult.

Ujusin komplimenti oodates ligi, noh et mina olen ka nunnu.

“Pootsman!” õhkas isand mind kaisutades ja mulle hellalt silma vaadates.

POOTSMAN!!!

“Olgu, olgu, Mooses!”

MOOSES!

“Hea küll, Stina.”

STINA! “See oli mingi kirevase hambutu titt ju!”

Ei veena mind ka jutt, et Stina oli nunnu. Lindgrenil olid kõik mingid hambutud tited, keda ma väiksena absull ei sallinud.

Ootan, loodan telepaatilisele sidemele. Vanamees on vait, segaduses.

“MALIN, saad aru, MALIN!”

No siis sai aru. Teatasin, et ma panen ta laulu sisse ehk blogisse.

A no olgem ausad, põle siin miskit Malinit – lehvivapatsilist, hõrku. Täna jõudsin arusaamisele, et üleüldse mitte mingit pandavat tšikki. Siuke lõbus poisike, nudipäine, madalakontsaliste vanainimesekingadega, mis liialt konnasilma peale ei käi. No hea veel, et mitte vahva vanapoiss.

Vat mis teeb inimesele, parandus, NAISELE, see, kui ta on enda arust väga seksi- ja särtsakas, nooruslik ja naksakas, aga keegi kolleeg, meeskolleeg, sümpaatne, no mitte NIIMOODI, aga üsnagi – arvab tema vanuseks 37! Kui naine oleks 47, oleks see kompliment. Aga kui naine on poisikesetunnustega 34, siis, kurram.

Nüüd öeldi, et ma moonutan tõde, et ei olnud mingit õhkamist ega silma vaatamist, aga no ikkagi, Pootsman. On päevi, mil selliste asjadega ei maksa naljatada! 

8 kommentaari

Filed under Uncategorized

Eile õhtul pimedas kuulsin kodumaja nurgal kapjade klõbinat. Mõtlesin, et hakkan hulluks minema, aga siis kõndiski mulle vastu hobune. Naisratsanik tõmbas suitsu.

Ülakorruse narkomaan laamendab oma kodus ja laulab kõigest kõrist Händeli “Halleluujat”.

Ma sisendan endale, et elan Pelgulinnas, aga see on vist ikkagi Kopli. Juba koridor on nii kole, et Kopli mis Kopli.

Aga legendaarse Minski asemel avati eile õhtul (küünlasäras, milline romantika) spordiriiete kauplus.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Eile oli see päev, mil ma:

1) Käisin lastega kastaneid korjamas ja litsusin Sigasele ligi.

2) Kõikusin redeli otsas hea ja halva maitse piiril ning korjasin mitu suurt kilekotitäit ploome.

3) Valmistasin end vaimus ette ploomikompoti tegemiseks, kuid

4) Käisin hoopis Rocca al Mare (kas nüüd sai õigesti, khm, khm) keskuses Mirrile võimlemistunniks tosse otsimas, sest need vaesed saalitud lippavad ju iga ilmaga mööda kesklinna parke ringi.

5) Ja loomulikult oli see paras katsumus, sest kui üks inimene tahab hiiglaslikke roosasid koturne, mis vilguvad ja/või millel on Disney printsessid peal, aga teine tahab midagi kerget ja jalasõbralikku, kolmas inimene loobib neidsamu vilkuvaid koturne mürtsuga vastu põrandat, et näha, kuidas nad vilguvad, ja kolmas, see kõige pretensioonitum, imetleb kõrvalriiuli juures tiiiibatillukesi beebikingakesi (ma ütlesin Tarmole, et kui ma kunagi peaksin kolmanda lapse asjus vastu puiklema, siis piisab sellest, kui ta mulle korra säherdusi papusid näitab. Muuseas, Tarmo oli ikka see kolmas inimene, eks ole, mmuah), siis on see juba ise üks paras kompott.

5) Loomulikult ostsin täiesti ootamatuid, kuid täiesti hädavajalikuks osutunud esemeid, aga ainult lastele, sest

6) pärast üleinimlikku võitlust kummikuriiuli ees jäi peale minu parem mina (see, kes otsustas, et NII rämeda keemilise haisuga jalavarjud vist naise tervise pant küll ei ole, kuigi, jah, ILU pant olid nad küll – eeh, ühed olid türkiisikarva siiruviirulised, teised saatuslikud lillelised mustal taustal -, aga olgem ausad, ega seda rahapoissi kah praigast pole eriti).

Aga täna tuleb mul minna keldrisse prantsuse keele õpikut otsima. Au revoir, tristesse! Kas ma juba ütlesin, et olin megalomaanias äärepealt vastu võtmas pakkumist tõlkida ära üks prantsuskeelne lasteraamat. Aga kui toimetaja kontrollis mu teadmisi, öeldes puhtas prantsuse keeles, et ta armastab mu tagumikku, ja mina aru ei saanud, siis ta arvas, et ehk ma natuke õpin veel.

Ma tean küll, et derriere on tagumik. Ja prantsuskeelseid armuasju tean enda arvates ka, höhöö. A vat neid kahte kokku panna – nemaguu išjoo!

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Keeleuuendused.

– Mirjam peksas mind!

– Ei peksnud!

– Peksnus!!!

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Mii: “Emme, eks ju ükskord känguru hüüdis metsas “kuku!”?”

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Türkiisiku rõõmuöö: blogi, KUS KÕIK ASJAD ON TÜRKIISIKARVA!

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Haridusest on ikka kasu ka.

Mirr õpetab Miinale sellist mängu:

“Mine kempsu ja ütle seal: “Bonjour, la Seine!””

7 kommentaari

Filed under Uncategorized