Monthly Archives: märts 2011

Aitäh kallile Kajakale kõrge tunnustuse ning teenimatult ilusate sõnade eest, nyyh. Olin väga liigutatud. Teen siis nii nagu kord ja kohus: esmalt tuleb vastata viiele küsimusele ning seejärel tunnustus edasi anda viiele blogile-blogijale.

1. Millal alustasid oma blogiga?

Selgub, et 18. märtsil 2005. Alustasin Blogspotis, kui see aga millalgi talumatult streikima hakkas, siis kolisin WordPressi üle.

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?

Viimasel ajal olen kuidagi ahtraks jäänud ja eriti ei kirjutagi. Lapsed juba suuremad, ei pane enam selliseid kilde nagu aasta-kahesed. Endal on kah kahju, aga lihtsalt ei juhtu tavaliselt midagi sellist, mis silma särama ja ühtlasi mõtte töötama paneks – või mis sellisesse ahastusse ajaks, et lausa naljakas. Konnasilmad ja kommunaalmaksed, mis neist ikka kirjutada. Samas mulle nii meeldivad mu sõprade blogid, kes mulle oma igapäevaelust kirjutavad.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?

Vanasti sai ikka nalja. See järsku tegigi…

4. Millest sai alguse sinu blogimine?

Ega enam hästi ei mäleta. Polaarkaru (sügav kummardus sinnapoole!) blogi oli väga inspireeriv. Ja kuna olin lapsega kodus sunnismaine ning vajasin vaheldust ja suhtlust, siis hakkasingi omaette pusima. Mäletan, milline võidurõõm oli tehnilise küljega hakkamasaamine. Ning milline suur rõõm, kui keegi kommenteeris. Mul on tuline kahju, et ma ei mäleta enam, kuidas sattusin lugema neid kalleid blogijaid, kellega ma nüüdseks ka päriselus läbi käin. Mis teha, lubi, lubi tuleb vahele.

5. Mida tahad muuta oma blogis?

Tahaksin, et oleks, millest sagedamini kirjutada. Samas nendin, et on ilmselt paratamatus, et mingid asjad saavad ümber, mingid kaotavad tähtsuse jne. Paljuski on suhtlus ju Facebooki kandunud, aga blogijutte ma seal ajada vist ei taha. Mulle meeldib, et Kodutriibik ja mu päris mina on eraldi. Kui ikka on. Vast ikka on. Mitmed siinsed lugejad ju ei tea mind päriselt ning mulle meeldibki nii.

Tiitel läheb edasi:

1. Krentule – mis sest, et ta on sedasama tiitlit kindlasti arvukalt saanud, aga ma lihtsalt tahan väljendada oma piiritut poolehoidu ja armastust selle imearmsa blogi ja tema pidajanna vastu, kes oma postitustega mu päevi ilusamaks teeb.

2.  Anule – mõnusa ja õdusa päriselublogi pidajale.

3. Sirlile – imekaunid, lausa perfektsed käsitööd ja fotod, no täitsa Krentu juba :)

4. Teistmoodi Marikale – tema blogi meenutab mulle inspireerivaid Soome elustiiliblogisid, mille seltsis palju hubaseid hetki veetnud olen.

5. Epule K-E-R-A Softwearist – ilu päästab maailma.

 

 

 

Advertisements

6 kommentaari

Filed under Uncategorized

Mii siputas Miia-Milla-Manda supipotis nagu Dita Von Teese. Kujutasin ette, kuidas Dital võiks olla üks burleskinumber selline, et ta aeleb läbipaistvas supipotis, hiiglaslikud frikadellid ja porgandikangid ümberringi loksumas.  Või mõjuks borš erootilisemana? Seljanka, kus lisaks seitset sorti lihale on ka Dita liha?

 

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

“Emme, ma arvasin varem, et sellel, kes kõige pikema liu saab, kasvab kõige pikem NINA.”

13 kommentaari

Filed under Uncategorized

Aitäh kaasaelamise ja soovituste eest inimese võitluses looduse vastu! Varese mulaaži pole tõesti võtta praegu kusagilt, peaks ehk rõduseina peale skisofreenilise hiidsilma joonistama? Vanasti Vene ajal oli meie vastasmaja ühele rõduseinale Miki-Hiir joonistatud, see oli nii ilus mu meelest. Ja ehk kaitses tuvide eest ka?

Mõtlesin juba öösel poolunes välja, kuivõrd tõhus oleks selline mänguvares, mida saaks üles keerata nagu kunagist mängutibu, mäletate, seda mis nokkis, nokkis, kuni seisma jäi.

Ah, selle peale meenusid igasugu muud omaaegsed kannid, mis nii palju rõõmu pakkusid, kuid peatselt ära lagunesid…  See konn, mis balloonile vajutamisel hüppama hakkas. Ja vurruline plastmassist korstnapühkija (a-aa!), keda tuli altpoolt puššida, et ta joodiku moodi kõikuma hakkaks.  Pipi pesumasin, mida ma töötavana üldse ei mäletagi. Ja siis oli see punane plekist tsirkuseauto!

Hiljem: no nii pastel ei saa ikka kah olla! Jätsin lolli peaga kelgu rõdupõrandale kummuli – ja nüüd leidis tuvipaar selle all varju! Täielik munela! Kaua võib! Mu vanemate rõdule pole keegi kunagi muneda üritanud. Ainult ülemiselt korruselt on oksendatud kunagi.

7 kommentaari

Filed under Uncategorized

Mirr äratas mind pühapäeva hommikul kell seitse sellega, et peksis kõvasti vastu rõduust. Tuvid oli ta oma kluugutamisega marru ajanud. Kevad käes, veri vemmeldab, pressivad jälle rõdule, et pesa punuda nagu pääsulind. No mõni ime ka, meil, tublidel akušööridel, on ju neile kõik munemisvahendid valmis sätitud. Jõuluajal rõdule visatud paar kuuseoksa, suur lumelabidas ja kelk. Milline valik, mune aga!

Tuleb taas tuvibarrikaade püstitama asuda. Ei tahaks enam kolmandat korda kellegi muna ära visata.

Loe ka:  “Kolme tuvi kohvik vol. 2”

Hiljem: no Klaara ja Veera küll! Käisin rõdul olukorraga tutvumas – ja oligi vanade kirjutuslauatükkide taha pool pesa valmis tehtud! Insenerimõtte triumf – pesamaterjalina olid käiku lastud säraküünlarootsud, mis meie aastavahetuse tähistamisest rõdule vedelema olid jäänud. Viskasin kõik minema ja püstitasin barrikaadi. Saab siis imet näha. Kui inimhernehirmutis õhtul koju laekub, peab ta järsku jälle rõdule keha tegema minema…

Veel nõks hiljem: Mirr raporteerib rõduaknalt, et üks tuvi passib juba traadi peal, säraküünlaroots küünise vahel. Abinodsu, nüüd läheb küll Hitchcockiks kätte!

Ja veel nõks hiljem: naiivne pereisa saadab MSNi kaudu rõõmusõnumi “Nüüd saab korteris kana pidada! ning lingi:

http://www.contemporist.com/2010/09/27/the-nogg-a-modern-chicken-coop/#more-20451

Little did he know, mis kodus toimub – et siin peetakse juba tuva! Tuva kõrilaulikuid! Suva sukavabrik! (Appi, olen hullumas!!!)

 

 

10 kommentaari

Filed under Uncategorized

“Charlie ja šokolaadivabriku” vaatamisel (mina ei vaadanud, mina kardan natuke Roald Dahli ja tegelikult vist suuremat osa Briti lastekirjandusest, jah, isegi Puhh on natuke kriipi või ängistav või)…

… niisiis, “Charlie ja šokolaadivabriku” vaatamisel selgus, et Mii peab Willy Wonkat miskipärast naisterahvaks.

Suurem õde irvitas muidugi põlglikult, mina võtsin vaevaks uurida, et kust selline väärarusaam. “No aga seal “Muumides” on see Vilivjonka ju naine.”

Jutt jumala õige (vist? minu jaoks on muumid ka liiga kriipid). Aga kuidas küll need nimed nii sarnased on? Ning nagu Tarmo teraselt märkis – kuidas on nende kahega seotud Filip Joon?!

 

21 kommentaari

Filed under Uncategorized