Monthly Archives: veebruar 2010

Venemaal Naberežnõje Tšelnõs, mis varem kandis Brežnevo nime, paluti kolmeaastastel lasteaialastel armee aastapäeva puhuks oma issile plastiliinist kahur voolida.

Armastuse kahur indeed.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Ah jaa, üks eilse päeva mõte kevadpuhastushooaja alguseks:

Think about what you use and what you love – all the rest is clutter.

Ja täna leitu:

All seasons are beautiful for the person who carries happiness within.

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Ah, muidugi kruvisin end ennist liialt üles. Varraku poes öeldi lahkesti, et mingit probleemi pole. Ja sain kroonipealt täis oma arve. “Armastuse ajalugu”, siis veel – no appiappi – vaid 29 krooni maksev “Nii ma nüüd elan”, mis mulle juba ammu-ammu hirmsasti meeldis ja mille eestikeelset versiooni ma ei raatsinud ostmata jätta. Järjerkordne teenimatult märkamata jäänud raamat mu meelest. Eks üks põhjus on sama mis “Kentsakal juhtumil koeraga” – et oleks nagu noorele lugejale mõeldud, sest räägib noorest inimesest, aga tegelikult pole mingi noortekas.

Erlend Loe “Naiiv.Super” oli minu meelest kah selline raamat. Ja seda müüdi kah vahepeal võileivahinnaga.

Nojah. Ja et oma madalat laupa kergitada, võtsin kümne krooni eest Sandor Marai “Püha Gennaro vere“. Vaevalt et lähiajal loen, aga no kümme krooni…

Õhtu jobutasin arvutis maha rütmis “kaks rida tööd, mõni Peter Gabrieli YouTube’i klipp”. Kell 12 ei raatsinud ka veel magama minna, lugesin veidi. Ja muidugi olin hommikul unine ja tige nagu uss – seda enam, et olin lolli peaga endale kella kaheksaks hambaarsti aja kinni pannud. Mis tähendas seda, et lapse koolikõlbulikuks klobimisega läks kiireks ning ma sisistasin talle täiesti ebapedagoogiliselt “sa oled lollakas”, kui ta keeldus pärast minu lahkumist enda järel ust lukku keeramast. Her morning elegance missugune.

Hambaarstitooli vajudes olin juba siukses konditsioonis, et hingeldasin ja pisarad olid silmas. ÕNNEKS leidus ikka ka auk, sest ma käin seal iga paari kuu tagant nagu mingi kirevase hüpohondrik. Ja tavaliselt selgub ikka põhjus ka. Lapsed on samasugused, no nii halvad hambad on nad meilt pärinud.

Arst oli õnneks armas ja muhe nagu ikka, haiget ka ei saanud. Rahakott sai, arve oli üle 700 krooni. Aga noh, korras nüüd.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Jajah, doseeri veel naudinguid, spiilik! KOHE tuleb nautida, priuh-prauh, ei ole siin mingit juulitamist, et see nädal lubad endale seda ja järgmine toda.

Jutt käib mu Varraku kinkekaardist, mille detsembris peoõhtul tänu- ja mõnuvõdinaga vastu võtsin. Detsembris seda muidugi käiku ei lasknud, no kussa-kussa, detsembris käib ju jõuluvana ja toob niigi kinke ja midagi tuleb ju uueks aastaks ka jätta.

No ja jaanuaris oli ka kuidagi vara veel, premeerisin end iidvana Haapsalu spaa kinkekaardi realiseerimisega, luristasin Eppmaria Imedemaal mingit hõrku pekisuppi süüa ja pärast kohv ja kook ja sulnis jalutuskäik mööda mereäärt ja kõik need peki pehmendamise ja akude laadimise protseduurid ja…

Millalgi kiitsin siin “Armastuse ajalugu” ja selle pidingi ostma.

No ja homme siis on vaba päev ja see tundus olevat hea ja spetsiaalne puhk kinkekaart käiku lasta.

Panin ta ilusti siia arvuti kõrvale ka, et ei unustaks.

JA PUTKAVAHT, MIDA MA LOEN! Kinkekaarti saab kasutada raamatute ostmiseks kahe kuu jooksul!

Einoh.

Kinkekaardil on kuupäevaks 8.12.

Ma usun, et annab rääkida. Ma lähen kohe kõrgemasse instantsi välja, ei hakka madalamal mangumagi. Vast ikka saab.

Niuks, kui tobe.

Moraal, tibukesed: ärge naudinguid maha magage! Kui näed midagi, siis kribinal küüned taha! Tiigriaasta pidi kah siuke tulema, et üksainus blink, ja võimalus on maha magatud. Nii et olge valvsad, kaaskodanikud.

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Tartusse saabub meesiluvõimleja!

Neljapäeval saabub rahvusvahelisele võimlemisvõistlusele Miss Valentine 2010 esmakordselt meesiluvõimleja Hispaaniast.

Reede õhtul näitab 22-aastane Ruben Orihuela Gavilan oma oskusi Tartu publikule ning ka laupäevasel Galakontserdil saab noormehe trikke oma silmaga uudistada. (Õhtuleht)

No vaata ja imesta!

Mis meenutab mulle muidugi seda vana head “Big Traini” sketši:

6 kommentaari

Filed under Uncategorized

Oh, mis armas kombinatsioon: India ja nilbed naljad! Tero saatana, s’olet gay!

5 kommentaari

Filed under Uncategorized

Oh, kui keerulise ülesande Triangel mulle andis. Lisaks kaunistas ta mind nii kenade ütlemistega, mida ma aasta aastalt muusikast järjest kaugenedes mitte kuidagi ei vääri, nilbuse- ja naljamojo on ka kuidagi kängus. Aga hulluke Björk on muidugi minu maitse järgi küll.

Niisiis.

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid sinutorru või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.

2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes. Sovetskoje Igristoje ja punased nelgid soovi korral.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.

Küsimus 1: Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?
Küsimus 2: Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?
Küsimus 3:
Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.

1. Kohutavalt keeruline küsimus ja vastus näitab mu fantaasiavaesust ja kehva mälu. Sest surnud inimesi ei hakanud ekshumeerima, loobusin isegi ABBAst, mille saatel oleks ju peris lõbus tantsu lõhkuda, ning kõiksugudest šikkidest taatidest stiilis Frank Sinatra, Dean Martin ja Bing Crosby. Mõtlesin, et võiks olla mingi bänd, mis mul tuju hirmus heaks teeks ja kõigil tantsujala tatsuma paneks. Härduse peale rõhuda ei tahtnud. Ja olgu siis kodumaine, kulub vähem bentsu ja raha ja.

Sestap: ansambel Regatt. Ma ei jõua ära kiruda, et teadmatusest pole ma osalenud vist lausa KAHEL peol, kus see bänd kunagi mängis. Siis ma oleks neid saanud juba hoopis varem fännima hakata. Ja kuna kuskilt uut pidu ei terenda Regati saatel, siis tuleks see välja mõelda.

(No Regati nimi juba on nii täppi pandud! Arutasime just Tarmoga, et kuidas üksainus sõna nii palju pilte ja mälestusi esile manab. Kõigepealt seostus see mul Regati jäätisega, mis alati oli vileda ja katkise paberiga, lössis ja üldse kuidagi verevaese olemisega. Vaidlesime, et oli see valge jäätis või šokolaadiga. Vist ikka mingi lahja piimaliru? Oh, ja siis pärisregatt. Meil oli kodus nii palju imelisi Soome söögiasju, mingid müstilised tibatillukesed tarretised või moosid kuldse fooliumkarbiga, minivõid, sulajuust TUUBIS, peekon, plekkpurgis mangomahl… Oh, see oli imeline! Tarmo rääkis, et Jõhvis neil muidugi midagi sellist polnud. Aga imekombel oli poodi ilmunud välismaa või! Tema ema oli paar pakki saagiks saanud ja seeris riiulite vahel edasi – ja äkki ilmus tema ette vene vanamoor, kes teatas, et või oli otsa lõppenud ja tema polnud saanudki ja kahmas Tarmo ema korvist ühe paki endale!)

YouTube’is paraku Regatti eriti pole, aga midagi õnneks siiski.

Nad võiksid laulda ka õdede Kõlarite “See on see väike baar” ja Tõnis Mägi “Peeglit”.

(Tarmo lisas – no tal võiks ka selles sõnaõigust olla -, et Regatt võiks esitada Valeri Leontjevi lugu “Protuberantside tants”.

2. Eeh, matusevärk… Mul on nii kõrini sellest, et omakseid ärasaatmisel kräunutatakse – et viiul nutab “Ema südant” ja siis kõneleja kruvib oma jutuga vinti veel rohkem pingule. Ja no see kirstu sisse vahtimine, see on ju haige, kas pole? (Lugesin just Justin Petrone raamatust tema kummastust eestlaste kombe üle surnutest pilte teha ja need albumisse kleepida.) Mu enda kirst peaks olema kinni, kirstu ees üks lahe lõbus pilt, kus ma hea ja vungikas välja näen, ja muusika võiks siis olla… No “Groove Is In The Heart” oleks vast liig? Ei saa ikka liiga radikaalseks ka vanuigi (ma loodan, et see kõik juhtub ikka väga-väga vanuigi) minna.

Liiga härdad asjad praakisin välja (Jää-ääre “Kui joonistad lund” näiteks).

Arvo Pärdi “Spiegel im spiegel” on vast hea helge, mitte liiga nututav.

3.  A võtaks siis mõned tuttavad eidekesed ette… Tuleb mingit jutujoru ja põhjendusi leiutada… Kusjuures ma üldse ei tea, mis muusika neile tegelikult meeldib.

Kajakas – vaimukas, loominguline, hea hooga.

Midagi sellist nagu The Guillemotsi “Made Up Love Song nr. 43”

Paranks – samuti vaimukas, loominguline, hoog on vist natuke sordiini all rohkem, krüptilisem, tedretäpid ja säärepiigalik minevik tuleks ka kuidagi ära märkida… Rootsi lauljanna Lisa Ekdahl tundub mulle siinkohal paslik. “When Did You Leave Heaven”.

Anu – no muidugi samuti vaimukas, loominguline, hästi õdus (NO TE TEISED OLETE KA ÕDUSAD JA HOOGSAD KA, AUSALT, MA LIHTSALT LÄHEN LOLLIKS NENDE PÕHJENDUSTEGA, ÄRGE PANGE PAHAKS EGA SOLVUGE KEEGI!!!) ja aval, no mismand veel muneks siia…

Paul Simoni “Something So Right” on kuidagi väga õdus.

9 kommentaari

Filed under Uncategorized