Monthly Archives: aprill 2009

Parem käsi on laupäevasest mitšurinliku espriiga toime pandud põõsakärpimisest ikka veel valus.  Nüüd peaks takkajärele lugema, kuidas TEGELIKULT neid musta ja punast sõstart ja tikrit lõikama peaks. Aga ma usun, et midagi kurja ma ei teinud, sest nüüd, kus lehti polnud, oli rämedalt näha, kui puntras need asjandused seal olid.

Ma absoluutselt ei mäleta, et ma eelmisel kevadel neid astilbede ja kukeharjade vanu rootse oleksin ära lõiganud. Kuhu need kadusid, väga huvitav… Vanaperemees ja -naine käisid Tallinna vurlede räpsu vahepeal ära koristamas? Et mitte külarahva naerualuseks saada?

Tont teab. No igatahes tohutult mõnus rügamine oli, ei tulnud pähe süüagi. Tõele au andes, eks me need hiiglaslikud praemuna-singivõileivad toppisime juba kusagil Türi kandis hinge alla. Aga kui õhtul, kui töö lõpusirgel ja kõhud korisesid, hakkas naabrite krundilt selle kevade esimest grillimise lõhna tulema … Sulnis piin. Järgmine kord tuleb ise ka grillida.

Nägime lisaks arvukatele tavakurgedele tee ääres jalutamas ka üht sookurge. Mirr väitis, et tema oli üht juba mullu näinud, kui mina autos magasin.

Eile jätsin lapsed tunnikeseks üksi koju. Kui tagasi tulin, käsutas Mirr väiksemat:  “Ära veel ütle, ma tulen näitan emmele ise.”

Tuldi purgiga:  “Näe, emme,  me püüdsime kärbse! Me panime talle nimeks Leivo!”

Mul hakkas vaesest Leivost kahju, sest ehkki talle oli söögipooliseks pandud veidi suhkrut ja saia, oli purgile plekk-kaas peale teibitud, nii et Leivokese loul oleks peagi louldud olnud. Nad olid küll teinud talle lisaks augukestega paberkaane ja tillukesest auke täis täkitud kommikarbist reisikohvri. Või pigem reisielamu. Kuid veensin noori naturaliste siiski Leivot rõdult lendu laskma, et ta saaks oma laste ja naisukese juurde naasta. Ei pidanud pikalt veenma õnneks. Leivo läks ja laulis!

Vt ka kolme aasta tagust sissekannet “Heeelp! Mirjam tahab kärbest kodustada!”

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Turbaniloo jätkuks:

kui see oli 450 meetri turban, mis turbanivõistlusel hädisele kümnendale kohale jäi…

turbanimees-31

… siis see on nüüd džentelmeni uus katse: turban, mille tegemiseks kulus 750 meetrit kangast!

turban-hiigel1

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

“Emme, kes see Aada-Mall on?”

Emmel koidab vaatamata hilisele tunnile kohe. Lasteaias oli südamenädala puhul mingi õuetrall, vast siis tehti ringmängu. “Ah et Aadamal oli seitse poega, jah? No Aadam, see on üks onu.”

“Aa. Ma arvasin, et see Aada-Mall on mingi loom. Mingi lehma moodi loom. Mingi kraega loomakene. Et “heinad söönud, heinad joonud” – no et need pojad sõid heina tal.”

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

Mirr korraldab õele mälumängu.

Mirr: Miina, kes on Eesti president?

Mii: Lauri Leesi.

Mirr: Ei ole Lauri Leesi! Eesti president on Toomas Hendrik Ilves.

Mii: Ohoo,  Öka-Jäka Piripill Kapsaõgija Tohvel Toomas!

(See oli neil kahel kunagi mingi väljamõeldud tegelinski.)

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

turbanimees

Kes te ikka teate, mida teie poeg arvutis teeb?

Rate My Turban!!!

Jah, turbanite hindamine on  keeruline ülesanne, sest siin on ju ka …

turbanimees-2

.. ja siis veel

turbanimees-3

See turban kaalub muuseas 32 kilo ja sinna on mässitud oma 450 meetrit riiet. (Tarmo rääkis nii.) Aga vaene taat jäi sellega mingil teisel turbanivõistlusel häbiväärsele kümnendale kohale! Uude turbanisse kruttis ta kokku 750 meetrit riiet. Ei tea, kas see viis teda võidule? Peame pöialt.

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Loen Reisiekspressist Maimiku meenutusi India-sõidust. Hüsteeriliselt naljakas kirjeldus, kuidas mingi vuntsidega mehike Maimikule ajurveda-massaaži teeb, nii et päikesepõimik “kriuksatab ringlema nagu Tšehhi lõbustuspark”.

Jõuan lauseni: “Seejärel riputatakse mu pea kohale mingi objekt, mis meenutab Virginia Kotkase ärarebitud pead.” Suudan selle Tarmole hädavaevu ette lugeda ja kukun siis nii kohutava häälega naerda ruigama, ei, röökima, et Mii, ise ju paras naljahammas ja pullivend, katab silmad kätega ja hakkab vaikselt nutma. “Emme,” anub ta tihkudes, “ära sa mitte kunagi enam niimoodi kellegi kohta ütle.”

Ei tea see Mii Virzinja Kotkasest midagi, vaevalt et ta üldse aru sai, et jutt käib inimesest. Aga no ma tegin tõesti jubedat häält.

Umbes samasugust häält tegin ma kunagi siis, kui vaatasin vanast peast üle “Ferris Buelleri popipäeva”. Siis, kui direktor koeraga võitles  ja  rebenenud pükstega pärast koolibussi tuli. Klassika.

Hiljem: vot on tase, vot on teenindus. Tasub ikka blogi pidada! Isand tuli koju, ja mis ta mulle kinkis –  “Ferris Buelleri”! Nii et võigast naeru saab me kodus ka edaspidi kuulda.

Teistele teadmiseks: Kristiines likvideeritakse plaadipoodi, hinnad -50%. Lisaks “Ferrisele” saabus meile sealt ka “Darjeeling Limited”, hind: 39 krooni!

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Võlgnen Kajakale sissekande teemal “7 tõde”.

1. Ma ei söö putru. Kartuli- ja mannaputru muidugi söön, aga need pole ikka mingid õiged hardcore-pudrud. Kaerahelbepudruga võib mind edukalt oksele ajada, korduvalt proovitud. Kurb küll. Oleks väga tervislik. No ma söön müslit.

2. Ma ei armasta maksa.

(Selgub, et olin ühe numbri vahele jätnud. Mis see kolmas olla võiks? Mul on varsti juba 15 aastat ühesugune soeng olnud. Aeg-ajalt, nii umbes viie aasta tagant, tüdin ära ja kasvatan välja, aga siis lasen jälle ära pügada ja tunnen peeglisse vaadates, et nüüd on õige nägu tagasi.)

4. Ma ei armasta ka molluskeid ja kaheksajalgu. Süüa.

5. Ma ei salli laua- ja kaardimänge. Õnneks on meil pereisa, kes lauamänge armastab ja neid lastega mängima nõustub. Ah jaa, “Alias” meeldib mulle küll!

6. Ma armastan väga lugeda.

7. Ma lähen aasta aastalt järjest eblakamaks ja riietus on ka värvilisemaks muutunud, võrreldes kunagise üleüldise mustaga. (KAKS roosat seelikut!) Ma arvan, et see on ainult hea. Tulevikus terendab Barbara Cartlandi välimus: üleni roosa ja ripsmed saapaviksiga värvitud! Loodetavasti ka muidu rõõsk ja rõõmus.

Ma olen täiesti kindel, et tal on seal all Hello Kitty kummikud!

Ma olen täiesti kindel, et tal on seal all Hello Kitty kummikud!

Ei söanda kellelegi edasi visata. Kes tunneb inspiratsiooni, andku aga takka.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized