Monthly Archives: detsember 2005

Käisin täna Selveris ja kütsin end ajaleheriiuli e…

Käisin täna Selveris ja kütsin end ajaleheriiuli ees üles. Kurat, mingid paljad tagumikud ja tissid vahivad vastu. Ajaleheputkades kaetakse kinni, nii et ainult päis on näha, aga suures perepoes, kuhu lapsi igasuguste nippidega meelitatakse, vahivad varsti pärani piibrid vastu. Ei ole ma eriline moraalijünger, ropp mutt olen, a näe, vastu hakkas. Läksin infoletti viisakalt kobisema. Need kobisesid viisakalt vastu. Et teisel riiulil ja nende eeskirjad ja. Ma ei välista, et krutin end veel rohkem üles ja asun kirjavahetusse. Selveri nibu.

Rohkem mul täna häid mõtteid pole. Ootasin pühadeaega nagu laps ja nüüd perekondlikel põhjustel tunnen suurt kergendust, kui kogu see tsirkus möödas on. Kui hästi läheb, saab täna külla minna ja natukenegi mõtteid eemale.

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Erutusin Elsa saadetud kotilinkidest niivõrd, et l…

Erutusin Elsa saadetud kotilinkidest niivõrd, et lasin rosoljekartulitel liiga pehmeks keeda. No mis seals ikka. Nagunii tuleb parem kui poest ostetu. Teadsite ikka, et rosoljes peab seitse asja sees olema? No vat. Jõulukeeks on mul kah enda tehtud, nädal otsa juba kükitab külmas ja ootab nahkapanekut.

Tegelt on natuke nüüh tuju. Sest, nagu ütleb yhtjateist kadunud Ott Arderi sõnadega,

Lapsepõlve jõule
ei saa tagasi,
oodaku me neid
ükskõik kui vagusi.

Aga pole viga. Eile valisin tänaseks välja vaat sellise pildi. Kauneid pühi kõigile! Elu on ilus.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

Sain eile öösel paar viimast kaarti kirjutatud ja …

Sain eile öösel paar viimast kaarti kirjutatud ja kaks pisipakki komplekteeritud. Ja siis puhkes paanika: kus on telefonimärkmik, ainus koht, kus aadressid on? Kadunud. Ehk nagu Mirr väiksena ütles, “adununu”. Viimati nägin märkmikku Miina käes, kes sellega ringi taarus ja niigi räbalaid lehti näppis. No täielik kaos!

Pärast kümneminutilist otsimist leidsin siiski üles. Oli diivanil muu prahi all. Vedas. Sõbrad otsisid kunagi pikalt, põhjalikult ja paaniliselt autovõtmeid, millega nende pisitütar eelmisel päeval mänginud oli. Teate, kust need lõpuks lagedale tulid? Kontrabassi seest!

Märkmik on räbal jah, pole viitsinud uude märkmikku ümber kirjutada. Kui Mirr mu uut nägi, hakkas kohe kisama, et tal on kah vaja. (On tal jee, mis aadresse tal vaja.) No kadeduseks oli muidugi ka põhjust, sest märkmik oli ilus roosa, lille ja suure eenduva liblikaga. Vahel tuleb ikka oma soovidele järele anda, mitte osta järjekordne tume vanainimesekäkk. Rahakott hakkab koledaks minema. Kaalun põhjalikult Hello Kitty jms variante.

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

Tänase päeva tähthetk: kolmas kord umbes nädala jo…

Tänase päeva tähthetk: kolmas kord umbes nädala jooksul potti teha. Jee! Esimene kord juhtus nii, et me Mammaga ei kuulnudki. Teine kord sorkis Mii näpuga potis ja ehmatas jubedalt, kui käsi märjaks sai. Keeras kraani kinni, kargas püsti ja tegi pärast pikalt põrandale. No ja täna siis kolmas kord. Enam ei ehmatanud. Eks me juubeldasime võimsalt. Juubeldasime nii kõvasti, et Mii täitus uhkusega ja viskas tähtsa teo tähistamiseks potti roosa kunstlille.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Küll oleks kena kelguga, ah, pagan, kasvõi jalgsi,…

Küll oleks kena kelguga,
ah, pagan, kasvõi jalgsi,
aga Triibik istub kodus.

Lohutada võin end sellega, et olen siiski lumes. Käisin “Jänese aastat” vaatamas. Aga see oli esmaspäeval ja täna on juba kolmapäev ja kaif on hajunud ja pea valutab ja õues päike paistab ja lumi särab ja nii paras oleks jalutama minna. Ja mina olen ikka siin.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Your Hair Should Be BlueWild, brilliant, and out o…

Your Hair Should Be Blue
Wild, brilliant, and out of control.You’re a risk taker with an eye to the future.

Ei, see pani küll puusse.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Hakkasin lugema Armin Kõomäe raamatut ja olin täit…

Hakkasin lugema Armin Kõomäe raamatut ja olin täitsa leilis. “Anonüümsed logistikud” oli tore. Mõtlesin isegi, et kumb on naljakam, kas “Anonüümsed logistikud” või tähelepanek reedel enne poetšeki äraviskamist, et meie uues Selveris teenindas mind Jekaterina Drozd.

Nojah, aga kui ma olin kurja Arminit Piretile peepvainulikult taevani kiitnud, siis hakkasin edasi lugema. Ja no. Ei viitsinud rohkem. “Amatöörid” meenutas Sexeri-aegset Pino või Murutari või kes sinna neid seksilugusid kirjutaski. Ja sirvisin ja tüdisin. “Logistikud” oli kavalasti esimeseks pandud.

Eks nende lühijuttudega tuleks ise targem olla. Sattusin kunagi, kui poes ingliskeelseid raamatuid veel jube vähe oli, John Irvingi jutukogumiku peale. Tollal olin suur Irvingi fänn. Eks ta vanad asjad – “Hotel New Hampshire” ja “Garp” – ole mulle endiselt armsad, aga uuem looming on jama. Ja jama oli ka kogumik. Raili küll hoiatas mind, et need kipuvadki jamad olema. A või ma uskusin.

Eile oli lasteaias jõulupidu. Armas oli ja Mirr oli tubli. Ta väitis juba päevi, et ei taha mingit jõulupidu. Kartis järelikult. Kas siis jõuluvana või oma luuletuse lugemist. Tal lööb peoolukorras üldse tihti kopa ette. Aga vastu pidas.

Pärast aga sain mina, kodusistuja ja peamiselt titega suhtleja, kapaga suhtluskogemusi. Kuna olin ise ostnud laste jõulukingid – Lotte värvimisraamatu -, siis pidin hakkama raha kasseerima. Ja kuna oli juba kasseeritud nii üht kui teist raha, siis mitu ema vaatas mind sellise pilguga, nagu paluksin neilt, sukasilmad ja ripsmetušš jooksmas ning üll üksnes määrdunud kombinee, keset Viru tänaval purjuspäi kümmet krooni. Jube naljakas tegelikult, kui halvad suhtlejad mõned on. Hea küll, mõtled, et mis kuradi 35 krooni ta tahab, aga sa võiks siiski sõbralikult järele uurida, mitte vahtida teda viis sekundit tummalt ja tigedalt nagu mõnd värdjat.

Täna jälle kappasin mööda linna ja ostsin viimaseid jõulukinke. Jätmata mõistagi ilma ka iseend. Kui surmväsinult bussiga kodu poole loksusin, ütles juht enne raudteekooli mikrofoni: “Head inimesed, soovin teile pühalikku advendiaega!” Algul jäi küll tunne, et ta astub peatuses bussist välja ja sammub lehvivi hõlmu öhe, aga ei, edasi sõitis. Ja mina naersin vaikselt omaette, nii hea tuju tuli.

3 kommentaari

Filed under Uncategorized