Monthly Archives: juuli 2006

Kaks muusikalist ahaa-elamust paarist viimasest pä…

Kaks muusikalist ahaa-elamust paarist viimasest päevast. “El tango de Roxanne” “Külmetava kunstniku portreest” (olin täiesti unustanud, et “Moulin Rouge’is” säärane võimas tangu oli) ning kreisi džässiplaat, mida kuuldes Viru tänava Apollo kohvikus kohe baaridaami peetima hakkasin, et kas tõesti Björk ja mis pagana pärast ma sellest midagi kuulnud pole. Ilmnes, et plaadi nimi on “Gling-glo”. Tšikk küll ütles, et paari aasta tagune, aga see pani mind imestama ja nüüd tuvastasin, et ikkagi pre-“Debut” ja lausa aastast 1990. Vat siis. Hädasti oleks vaja.

Ja veel: käsitööhuvilised ja muidu kunstisõbrad võiksid minna tarbekunstimuuseumi näitusele “Lööb nõelu”. Kihvt. Tikanditega sinel ajas mu nii täkku täis, et mind täitis püha veendumus oma võimetes samasugused lilled omaenese hallile mantlile nõeluda. Veelgi vaimukamad olid muidugi romantilise punase tikandiga pesukaitsed stiilis “Okasroosike”. Ja apelsinikoorest kleidid.

Jupp näitust on ka tervishoiumuuseumis, kus ma polnud koolist saadik käinud ja mille ülakorrusele ma nüüd kangelaslikult ronisin. Tavaekspositsiooni eirasin, aga ei suutnud käes kaalumata jätta seitsmekilost rihmadega rasedakõhtu, mille igaüks endale peale köita saab. No küll me oleme ikka tublid! (Miina kaalus muuseas 4700 kopikatega).

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Kuidas alustab meeleheitel koduperenaine laupäeval…

Kuidas alustab meeleheitel koduperenaine laupäeval kell kolmveerand üks koristamist? Džinni ja greibimahlaga, sest muidu lihtsalt ei suuda. Ja see ei jää ainsaks.

Eile seevastu polnud mingit alkohoolset turgutust vaja. Praadisin Mirrile ja tema sõbrannale Sandrale pannkooke ning avastasin puhtkogemata säärase delikatessi, et minu õndsalik vingerdamine (silmad kinni, õlad teevad niimoodi moek-moek-moek) ajas bräilid kilkama ja nõudma: “Tee veel!” Niisiis, pannkoogid šokolaadi-pähklikreemi ja VAARIKATEGA. Sa tumma, nagu ütleb mu ema.

Ja õhtul toodi mulle Mademoiselle’ist säärane vaarikakook, et. Seda süües võiks õndsusesse surra. Ja siis veel see “Külmetava kunstniku portree” telekast! Ei, nagu eestlastel on kombeks öelda, ei, täitsa hea! Väga hea!

Ma olen lihtne loomake ja mind on lihtne rõõmustada. Koogiga. Lillega. Napsiga. Kui mulle hommikul meenub, et köögis on kõrvitsaseemnesepikut või ciabatta‘t, millele oliiviõli peale siristada, siis tuleb mulle ette sama nägu nagu Julia Robertsile “Pret a porter’s” šampanjapudelikorgi plumpsu kuuldes.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Nüüd, kus digikas on jälle töökorras, kaalusin ene…

Nüüd, kus digikas on jälle töökorras, kaalusin enesepaljastuslikke fotoreportaaže stiilis “Minu köögiaken” või “Minu köögilaud”. Jäävad ära. Jõle. No alustame näiteks köögi aknalauast (vasakult): puuviljakorv suure karvase päkapikuga, plekk-kandik kahe tomati ja ühe lasteristsõnavihuga, üle serva tolknev suurrätt, must (igas mõttes) teetass, sulavad kanafileed penoplastist alusel. Jne.

Või köögilaud (vasakult): Kroonika, mähe, kaks kotti leiba ja üks poolik kott sepikut, tühi kilekott Lätist toodud sõira jäänustega, must alustass vettinud melissilehtedega. Jne.

O horror horror. No tegelikult vedeleb köögilaual ka Päevaleht. Ja melissi ostsin ma koos piparmündiga täna Nõmme turult ja istutasin need kohemaid rõdukasti tüümiani ja selle teise mehe asemele, kes mul kasvamast keeldusid. Mu küllusliku basiiliku kõrval. Nii et mingid intelligentsuse ja usinuse rudimendid on veel säilinud. Pluss täiuslik enesevalitsus kaltsukas.

Rahaline seis on nigel. Jajah, ühel hetkel peavad need viis pesueset, mis ma Lindexist 417 krooni eest ostsin, kättemaksu ihuma hakkama. Koos Linette’i vanaroosa bokserikomplektiga. Ja Köögikiusatuste raamatuga. Alp oled sa, vana juust! Alp ja lohakas. Ja su säästurežiim ei ole midagi väärt. Jah, piirduda Spiritis kannu tee, ühe suure mahla ja kreembrüleega kogu pere peale, see on meil tõesti oivaline majandamine.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Heeelp! Mirjam tahab kärbest kodustada! Käisime Ta…

Heeelp! Mirjam tahab kärbest kodustada! Käisime Tartus sõprade pool, kelle tütar pidas augustatud kaanega klaaspurgi seest kärbest. Et linnukesel õdusam oleks, oli talle lisaks suhkru- ja veetopsile seltsiks pandud ka täring. Niiöelda intellektuaalseks meelelahutuseks. Mirr hakkas pulmajärgsel hommikul painama, et talle on kah kärbest vaja – veel parem, kärbseema koos pisikese kärblasega. Et ta paneks kärbsele juua ja süüa ja mõne armsa mänguasjakese, näiteks lauamängu nupu. “Aga, emme, mida kärbes sööb?” – “SITTA!” ei saanud ma jätta ebapedagoogiliselt ruigamata.

Lootsin, et teema on juba unustuse hõlma vajunud. Tühjagi. Täna hommikul algasid uued läbirääkimised avanguga: “Emme, miks meil toas ühtegi kärbest pole? Miks nad aknast sisse ei lenda?”

PS Veelgi koledamal teemal: naine, kes aasta otsa ei šopanud! Siin.

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

Mirr armastab Miinat vahel ehtida. Esimesel pildil…

Mirr armastab Miinat vahel ehtida. Esimesel pildil on temast tehtud Pipi, teisel printsess.


Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Me peaksimegi vist pulmarežiimi peale lülituma. Mi…

Me peaksimegi vist pulmarežiimi peale lülituma. Mis tähendab, et lapsed heidavad voodisse kell pool kaks öösel, olles tundide viisi tantsida trampinud. Ja jäävad siis kolaki magama. Ei mingit aelemist, laulmist ega linnukeeles luuletamist. Mii kratsis mu kõrval veidike seina – põnev ju, puust – ja jäi siis sulnilt kuss ning hakkas nohisema.

Võib-olla oleksime veel kauemgi tantsinud (pärast ansamblit Nööp peale tulnud DJ Nörd – minu pandud tiitel – mängis kuume lugusid stiilis “You’re My Heart, You’re My Soul”), aga ühtäkki märkasin, et mu kaunis mustavalgekirju piduseelik on niiske. Sealt, kus Mii oli istunud. Siis avastasin, et ka Mii kleidikese istumisealune serv on märg. Selge pilt, kui dancing queeni mähku on ikka viimse võimaluseni täis pissitud, siis on aeg siidi kahinal lahkuda.

Pruut oli muuseas hingematvalt imekaunis ja peig lausa kompu – frakiga. Kibeeeee!

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Uhh, mulle saadeti klassikokkutuleku pildid. Ma po…

Uhh, mulle saadeti klassikokkutuleku pildid. Ma pole ühelgi käinud, lapsed on hea alibi olnud ja kui pole, siis valetan midagi kokku. Never ever, ausalt. Ja fotosid nähes valdas mind täielik õõv. Süda läks pahaks. Mõni kutt oli nii paksuks läinud, et ei tunneks äragi. Teistel suits suunurgas tolknemas ja õllepudel pihus. Kanad istusid ümber laua, kulmud kriipsuks kitkutud. Naersid püüdlikult. Öök. Brr.

Ah, hea küll, pean ju koristama hakkama. Leidsin rusikareegli: tuleb alustada kõige väiksemast, st kõige koristatavamast ruumist. Alustasin köögist. No kemmerg oleks väiksem olnud, aga seal ei valitse säärane roppus. Ja teine rusikareegel: asju õigetesse tubadesse viies tuleb silmad kinni pigistada, et mitte lähimat kaost likvideerima hakata. Muidu juhtub nii nagu Emaisaleevikesel (see lugu oli jube armas).

Oh, oleks meil ometi kah aed, kus asjatada. Piinan end jälle kinnisvaraportaalidega, aga tuleb see masoheerimine ära lõpetada. Selleks aastaks vähemalt. Aga aastaid kah oodata ei saa, muidu on lapsed suured ja neid ei saa mingi valemiga õue. Kui nad vähegi minussse ja Tarmosse on. Meile meeldis toas kükitada, kommituutu või marjakauss käepärast, ja lugedalugedalugeda.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized