Kintsude siseküljed on hiiglaslike sinikatega kaetud – thank you Thighmaster from hell! Tegelikult ei juhtunud see mitte reite trimmimise, vaid kaheinimesevoodi vinnamise käigus ühest toast teise.  See oli remondi ja toavahetuse peamine valupunkt – kas ikka õnnestub see koloss minema lohistada. Õnnestuski, aga ilge piinaga, sest voodialuse panipaiga luugid hakkasid oma võimsate vedrude jõul lahti paugatama, kui voodit küliliasendis tassima hakkasime. Ja nende luukide kinnihoidmise nahka siis läksidki mu kaunid kintsud.

Tagatipuks! Tagatipuks oli nii, et Põltsamaa jõe ääres hakkas üks armas pirukakoer mu peale tigedalt haukuma. “Ta pole harjunud, et inimene niipidi on,” põhjendas peremees. “Niipidi” seisnes teki peal KÕHUTAMISES. Ja kui ma siis end kuulekalt selili keerasin, et penile meele järele olla, siis õhtul oli tagajärg käes. Puuk taguotsa küljes. Ja KÄRSS JÄI SISSE!

Eks ma siis nüüd kaen perra. Entsefaliidivastased süstid said õnneks hiljaaegu tehtud.

Aga eile olid Stromkal millimallikad! Julgelt kakskümmend viis aastat pole ma neid näinud, pigem, jah, isegi kolmkümmend… Lapsed muidugi kartsid neid kui tuld. Aga nii nunnud olid! Roosad!

 

 

Advertisements

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

One response to “

  1. betty

    Millimallikate kohalolek pidi tähendama, et vesi on puhas. Ma olen seda kuskilt kuulnud ja tõelevastavust pole kontrollinud, aga mul oli ka hea meel, kui neid meie rannas nägin.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s