Maal kasvuhoones on mullu mulda pandud salvei, tüümian ja sidrunmeliss nii ohjeldamatult kasvama hakanud, et laiutavad nii mis jaksavad. Ja salveil on nii kaunid lillad õied! (Põrgusse, ma PEAN fotoka ostma.) Maitsetaimede ümbert rohimine aga oli puhas rõõm ja kaif – eriti kui avastasin, et ka lavendel on õitsema hakanud. Pistsin pean puhmastesse ja muudkui kaifuitasin.

Aga jah, suve motoks kujuneb ilmselt: sada salveitoitu, tuhat tüümianitoitu, miljon melissitoitu.

Mitte et lapsed midagi nõustuksid sööma, eks ole. Miina õnneks avastas endas tillisõbra. Ja spontanne till kasvab meil üle kogu kasvuhoone ja lillepeenardel takkapihta. Nagu ka spontaanne moon! Aga mitte puuh-puuh-punane moon, nagu ütles laulusalm, vaid lilla.

Advertisements

3 kommentaari

Filed under Uncategorized

3 responses to “

  1. kui sa kirjutasid mingi aeg tagasi, et maasikapeenarde rohimine võttis kuhjaga aega, siis ma mõtsin, et no kuidas. eile hakkasin enda peenraid puhastama, ja no hell, aega läks….

    a meil Miale mõikas eelmisel suvel Muhu Kalakohvikus käik, kui Kristjan rääkis plikadele, et till paneb silmad särama, siis nüüd käib ise peenralt seda noppimas. muud maltsa võime aga ise süüa. kui see pole just osavalt püreesuppi peidetud.

  2. meil maasikad nii iidsed, et tuleb lähiajal uued panna. siis panen kilemultšiga, aitab naljast. hullumaja.

  3. anna

    killermultš…
    no ma niisama nokin siin tegelt : )

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s