Miil tuulerõuged, täpselt sama vanalt ja samal kuul kui Mirril neli aastat tagasi. Palju laialdasemalt ja sügelevamalt küll, aga veel väga hullult ei sügele. Enam roheliseks ei tee, täpin saialilletinktuuriga. Vastikutes kohtades – silmalaug, silmanurk… Andsin allergiarohtu ka.

Mii on meil muidu see kõvem kuju, ükskord koukisin tal peopesadest nõelaga kümme pindu välja, ja midagi polnud häda, aga nüüd käib täpitamine hirmsa ulgumisega – et külm olevat see täpi tegemine.  Sestap olen sunnitud igale täpile jäleda nime välja mõtlema ja teda isiklikult mõnitama ja ähvardama: “Ah soo, või siuke prölöögö on siin, vat küll ma sulle nüüd virutan selle jäätisega, nähh, said, jubedik! Ja sina, mörössö (selliste nimedega tituleerib Mirr tavaliselt Miinat), mis sina siin vahid, kassa kaod minema, missa tuled minu last kiusama siin!”

Jama lugu meil see, et isand T. pole tuulerõugeid põdenud …

Advertisements

13 kommentaari

Filed under Uncategorized

13 responses to “

  1. AV

    South Parki tuulerõugeosa “Chickenpox” (http://en.wikipedia.org/wiki/Chickenpox_(South_Park) ) on meie perre igavesti kinnistanud seose laulu “I’m a Believer” ja osa lõpus tegutseva prostituut Frida vahel. Isegi hiljem “Shreki” lõpus sama laulu kuuldes tuli sama seos meelde.

  2. tead. meil siin olid talvel kõigil lastel tutvuskonnas tuulerõuged ja ma panin tähele, et neil, kellel tehti roheliseks läks haigus kuidagi kergemalt kui saialilletinktuurimeestel. roheline võttis sügelemise täiesti ära. kuigi leevike ei lubanud ka üldse teha, mõtlesime igasugu trikke välja ja lõpuks maalisime siis, kui ta magas. aga üks hea asi on ka tuulerõugete juures – limonaadi joomine kiirendab selle haiguse kulgu. leevike võis iga päev pudeli limpsi kerre kaanida. seepärast meenutab ta seda haigust ikka hea sõnaga.

  3. see rohelisejutt paneb mõtlema. aga kuidas see limonaad küll haiguse kulgu kiirendada võib?

  4. Katariina

    Ma olen ka kuulnud, et roheline on rohkem abiks kuidagi. Ja arme pidi rohelisega vähem jääma (kuigi lastel vist üldse jääb neid arme suht vähe ja need siis ikka näole või silmadele :D).

  5. Anu

    olles neid asju põdenud 21-aastaselt, tundus mullegi, et roheline on kuidagi tõhusam abimees, kuigi ma seda nt näol kasutada ei tihanud, kuna oli südasuvi ja noorel neiul oli vaja ikka õues ka käia :) õnneks eriti palju täppe ei olnud ka, arme jäi kaks – ninaotsal ja põsel.

  6. Paula

    Rohelisel on veel see hea asi, et saad alati aru, millised täpid on juba pintseldatud ja millised mitte. Lisaks tunned ära uued täpid. Kui uusi enam ei tule on haiguse selgroog murtud. Minugi kogemus kahe lapsega on, et roheline kuivatab paremini. Jaksu teile!

  7. jah, neiu roheliseks võõbatud (õde aitas suurima heameelega kaasa), välja arvatud nägu. ja antud talle lubadus tuua poest limonaadi, mida meie kodus muidu ei jooda. no ma usun siis Marist pimesi :)

  8. kalake

    Roheliseks ikka, meil toimis ka väga hästi. Lisaboonus on see, et kui täppe enam juurde ei tule ja näiteks juba poodi võib minna, tõmbub rahvamass rohetäpilist nähes kahte lehte, mis teeb liikumise väga lihtsaks:)

  9. limonaadiga oli mingi siuke lugu, et ta pidavat need tuulerõuged hulluks ajama, kuna on jube mürk või midagi sellist. metsapoole foorumist sain selle teadmise ja meil läksid küll väga ruttu see haigus. ja roheline kulus ootamatult ruttu hiljem maha.

  10. viimane (et roheline kulus ootamatult ruttu hiljem maha) ei olnud muidugi limpsist tingitud.

  11. Niru

    Ilmselt olete nüüdseks juba paranemise teel, aga roheline on parem jah. Järele proovitud 25. eluaastal, brr. Vandusin, et jään saialille juurde, aga kui ühe öö sügelemise pärast hommikuni üleval istusin, otsisin rohelise kapist välja. Täpitamisest polnud juttugi, värvirull oleks efektiivsem olnud. Aga limonaadist ei rääkinud mulle muidugi keegi…

  12. Ma siin hiline reageerija nagu alati. Limonaadijutt vastab tõele. See kiirendab haiguse kulgu. Täpid ei tilgu vaid löövad pauhti korraga välja.
    Tarmo kohta ütlen nii, et kuna tuulerõuged on kohutavalt nakkavad, siis samades ruumides elades ta oleks laste käest ammu nakkuse saanud.
    Minu ema väitis (ja väidab siiamaani), et mina ei ole tuulerõugeid põdenud. Mingit rohelisega möllamist pole olnud. Kaisa põdes, mina haigeks ei jäänud. Edaspidi olin alati hirmul kui sõbrannade lapsed tuulerõugeid põdesid, kuni otsustasin asja kontrollida. Lihtsalt lasin määrata verest tuulerõuge antikehad. Kaua ma pabistan. Antikehad olid positiivsed. Tähendab ma ei nakatu. Kuidas ma need sain, ma ei tea. Ilmselt on võimalik põdeda ka salaja.

  13. kris-mariin

    Mina sattusin täna esmakordselt Triibiku bloogi uudistama, nii et olen üsna kontvõõras. Aga tuulerõugete kohapealt ei saa mitte vaiki olla. Mina põdesin kaks korda – lapsena ja hiljem täiskasvanuna ka. Nii et ega antikehadest ei pruugi ikka tolku olla või ehk ma siis ühe korraga ei saanud neid. Selliseid “ebanormaalseid” pidavat vist ca 10% inimkonnast olema, kes põevad rohkem kui üks kord…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s