Elan peaasjalikult venkude majas, kus rõdud on valdavalt kinni ehitatud. Meie oma mitte. Sestap pole ime, et juba mitmendat aastat järjest üritavad tuvid meie rõdule muneda. Ja tihtipeale on see neil ka õnneks läinud. Õnnetuseks ei taha ma aga oma valdustes tuvikasvandust pidada ja olen mitu korda olnud sunnitud pesa ja muna likvideerima. Raske südamega muidugi. Ja pühapäeva varahommikul, kui lastega Tartusse Lotte muusikalile startisime, kiikasin korraks rõdule – ning rõdu ümber viimasel ajal pidevalt passinud paarike oli kasutanud mu tähelepanematust, kui barrikaadiks seatud kaks kelku pesu kuivama pannes kõrvale olin tõsnud – ja taas oli pesa ja pesas muna.

Toppisin siis juurdepääsu pesale kinni, vastik tunne hinges, ja sõitsime minema. Aeg-ajalt kostab rõdult kluuksumist ja rabinat: tuviema otsib oma muna taga.  Ja mul jälle jube vastik. Aga mis sa teed ära. Teinepool muidugi ütles targalt, et kanamuna süües ma selliseid süümekaid ei tunne. Nii et tuleb see silmakirjatsemine jätta.

Samal teemal:

Kolme tuvi kohvik. Vol. 2.

Kuna sortimata ja triikimata pesu hunnikud kerkivad mu korvtoolile ja kollasele tumbale nagu kompost, siis olen hakanud pesema talvejopesid. Topid paar tükki massinasse, siis rõdule, ja ongi kogu moos. Ei sortimist, ei triikimist. Aga mingi illusioon perenaiselikust puhtusepidamisest vähemalt.

Võiks üks kena sahmakas vihma tulla. Eile õhtul sirtsutas korra – ja pärast see lõhn… Õhh.

6 kommentaari

Filed under Uncategorized

6 responses to “

  1. Anu

    A miks ei tohi nad seal pesitseda? Kukuvad sittama või? See pidi ju rahaõnne tähendama :D Ja siis saaks tuvipoja kodustada, ma ei tea küll, milleks see hea peaks olema.
    Ohjah, loodus on karm. Me kuts rapsis eelmisel aastal ühe oravapoja ära, kes pesakastis elutses. Teise sai ema õnneks ohtlikust kohast minema viia.

  2. kodutriibik

    Muidugi sittama. Meil ju linnakorter, ma kuivatan rõdul pesu.

  3. Tarmo

    Jah, üks suuri linnamüsteeriume on ju see, et keegi pole kunagi tuvipoega näinud. Ja selle kohta käib teooria, et need tuvid, keda me näeme, ongi tegelikult pojad. Ja ühel päeval tulevad emad-isad neid vaatama…

  4. “Tuvid mu aknalaual…”, nii romantiline laul Ernesaksal, aga sootuks mitte nii romantiline päriselus.
    Katsetasin Kaisa sammulugejat ja kõndisin Tartus jalgsi tööle. Tee viis läbi Veeriku linnaosa ja seal ühes puumajas kahel korrusel elasid inimesed (kui see polnud Tare-tareke), aga kolmanda korruse (ilmselt pööning) akna peal istus nii armsalt tuvipaar. Kenasti kahekesi kõrvuti. Lahtisel aknal. Nagu õnnelikud nooreperelaenuomanikud esimest päeva oma uues kodus.

  5. Anu

    täitsa huvitav teooria :) varesepoegi on meil siin küll aeg-ajalt näha ja tihasepoegi, osad neist kahjuks muidugi juba kassi poolt töödeldud kujul… meil kass ju toob igast linnulaipu meile magamistuppa. seal vist hea rahulik neid konsumeerida.

  6. LuMi

    Loodetavasti jääb see tuvide luigelauluks :-)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s