Täna hommikul lasteaias kiitis üks noor daam teise noore daami kaelakeed ning ka kaunist plaastrit, mis teise noore daami tiaarat täiendas. Nimelt oli üks noormees, ei mäletagi, kas Matu või Pätu või kes nad meil seal ongi, teist noort daami nii kõvasti lükanud, et noorel daamil otsmik katki ja mokk lõhki. Niiisiis, plaasterdatud ning selle võrra ka kõvasti rohkem ehitud daam sai esimeselt kiita. “Kaunis kaelakee,” nentis esimene.

Siis pöördus minu poole, kes ma Miid parajasti riidest lahti aitasin.

“”Sitasti” ei tohi öelda,” sosistas noor daam konspiratiivsel kahinal.

Punnitasin ÄÄRMISELT taunival pilgul silmi ja andsin mõista, et seda sõna ei ole tõesti ilus kasutada. Andsin isegi mõista, et ma pole elu sees nii inetut sõna pruukinud.

Vist jäi uskuma ka, mul on Stanislavskis must vöö.

Advertisements

1 kommentaar

Filed under Uncategorized

One response to “

  1. Anu

    khm, eile lasteaias lõin käe vastu aknalauda ja muidugi kõlas seepeale üks mahlane “kurat!” :) silmates peale enda lapse veel tema kõrval riietuvat pisitüdrukut ja tema vanemaid, lisasin vaguralt “vabandust!” ning seletasin oma lapsele, KUI kõvasti emme haiget sai :D

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s