Tunnen end kui viimane rongaema. Terve öö oli üks silm lahti ja kõrvale ei andnud asu jubedalt trummeldav vihm. Nimelt olime just tänase hommiku valinud avapauguks projektile “Laps hakkab iseseisvalt ehk koos pinginaabriga koolis käima”. Muidu ju issike igal hommikul autoga viinud, aga tihtipeale pärast koju magama tulnud, nii et pole nagu väga mõistlik. Pealegi: pinginaaber ise tahab juba ammu bussiga käia, selline hakkaja tüdruk. Aga no meie oma – hiireke, kes kardab kõike.

Tõsi, esialgu saadab noori daame bussis üks või teine vanem. Aga kui me täna Mirriga läbi vihma bussipeatuse poole rühkisime ja hiljem juba jooksime, sest buss lähenes kaugelt ja pinginaaber koos isaga ootas juba ja Mirr ei jõudnud hästi ja autod tulid vahele ja … Hiljaks jäime muidugi sellepärast, et ma ei leidnud üles oma vihmavarju, mis oli tooli pealt maha kukkunud, ja pidin võtma Miina Lotte-vihmavarju. Nii et me siis oma kahe Lotte-vihmavarjuga jooksime seal läbi vihma ja … Jõle niru oli.

Aga iseseisvuma peab ju. Iseäranis laps, kes ei julge – ausalt – majauksestki üksi välja minna. Muidu on kaks peret pidevalt tüdrukute edasi-tagasi toomisega ametis. Ja bussipeatused paiknevad väga kenasti. KAS MEIE AJAL KEDAGI NIIMOODI NÄNNUTATI? Eks ole. Ühte meie klassi poissi (temast on tänaseks sirgunud kuri prokurör, nii et sweet revenge) käis kogu aeg ema toomas-viimas ja see oli ikka väga ebakuul.

Nojah. Aga ikkagi niru. Jäi issiga jutt, et kui ikka väga rõve ilm on, siis viiakse autoga.

Muidu aga: Tartus oli nukkermaguskaunis pühapäev oma abituuriumiaegse õhh-tüki “Helene, Marioni ja Felixiga”. Sain ka viimaks ometi Mari Tarandi raamatu Viidingu lapsepõlvest, mida Tallinnast tükk aega tulutult olin küsinud. “Jah, kümme eksemplari oli, aga ära müüdud.”

Ja väga aktuaalne “Oprah” on täna kl 20.10: kas rämps teeb tagumiku suuremaks. Rämpsuekspert Peter Walsh on tagasi ja paljastab, et mida rohkem rämpsu kodust välja viskate, seda rohkem kaalu kaotate.

See intrigeerib mind tõsiselt. Huvitav, kas see rämps peab olema SUUR, no näiteks diivani mõõtu?

P. S. Koolilaps edukalt tagasi – tuli isegi paarsada meetrit täitsa üksi. Vägev saavutus, premeerisin kommiga. Ja jäi jutt, et kui saavad vanemateta bussiga sõidetud, siis on preemiaks kaktus. Ta tahab nii kangesti kaktust :)

Advertisements

13 kommentaari

Filed under Uncategorized

13 responses to “

  1. Anu

    heh, jah…. mulle nagu ei meenu, et meie ajal oleks peale 1.septembrit keegi lapsevanem sinuga bussi kaasa tulnud… kodubussipeatuses ootas küll, aga ainult seetõttu, et siis oli juba pime – õhtupoolne vahetus.
    bussid olid rahvast paksult täis ja see jube trügimine…
    aga rämpsus võib tõde peituda. selle väljaviskamises õigemini. oleks vaid, kuhu visata… ma olen meie prügimajanduse korraldamatuse peale viimastel päevadel uuesti väga pissed-off olnud.

  2. Hee, mina mäletan seda, kui ühel õhtul (ma käisin õhtupoolses vahetuses) kõik tüdrukud omale vanemad kooli vastu kutsusid (et pime ja kole). Ma olin kogu aeg iseseisvalt trammini ja trammilt koju saanud, aga no tahtsin siis ka massipsühhoosile alludes vanemaid vastu. Koolist veel helistasin ja nõudsin kedagi trammi vastu. Isa vist tuli ka, aga üldiselt olid vanemad väga hämmingus, et miks neid trammi vastu vaja oli :) Muidu ma eriti ei mäleta, et peale esimest nädalat keegi kooli vastu oleks tulnud (hommikul sõitsin koos vanemate õdedega kooli, sisi polnud probleemi). Tegelikult ma ei mäleta sedagi, etkeegi mul esimesel nädalal vastas käis, aga no keegi pidi seda ikka tegema ju. Arvatavasti oli see vanaema, sest ema-isa käisid tööl ja Hiiult kesklinna lapsele järgi nad vaevalt said tulla. Autot meil ju polnud.

  3. mul kah keegi vastas ei käinud. kohe algusest peale mitte. aga kui meil olid 0-tunnid ehk algasid varem (vist oli mudilaskoor), siis isa ikka jalutas minuga koos pimedatel talvehommikutel. tuli suisa kooli sisse kah, sest vahel olid garderoobid nii vara veel pimedad.

  4. Ma just mõtlesin, et kuna oleks sünnis lasta lapsel tulla ise koju. Et kas kuu aega vastas käimist on piisav? Mõeldes ka enda koolialguse peale.

  5. Meil hommikul on siiani isa viinud, puhtalt ilma pärast – no ise ka ei taha jalutada sellise rõveda ilmaga ju. Aga peale kooli tuleb tüdruk ise minu töö juurde.
    Ahjaa, meil on natuke teised kriteeriumid, elame ju väikelinnas. Tallinnas, brr, ma ei kujuta ette… Ma arvan, et ma ise oleks hirmust kange, kui ma peaks suurte inimeste vahel bussis trügima ja siis veel õiget peatust ka nägema. Praegugi, kui ma Tallinnas käin, siis ma seisan seal bussijuhi kõrval, et võimalikult kaugelt näha, mis peatus tuleb, et siis kähku maha hüpata. Ma olen mitu korda vales peatuses maha läinud ja küll õige numbri bussi peale istunud, aga vales suunas sõitnud. Maakas noh.

  6. Anu

    ahhaa, kaktus! meil Fel nõudis ka kaktust mingil hetkel. Sai kah. Aga mingid pisemad, näsakaktused on ses mõttes kihvtimad, et hakkavad varem õitsema. Mu piitsjal siugkaktusel võttis 20 aastat aega, et õitsema hakata :O aga no tal olid ka väga kehvad tingimused :)

  7. mina mäletan, kuidas ma pidin nr 46 bussiga koju sõitma (käisin ka õhtupoolses vahetuses, kesklinnast õismäele) ja siis see oli nii paksult rahvast täis, et selleks, et ma hingata saaksin, pidin nina lae poole tõstma, sest muidu mõni oma tagumiku või kõhuga surus mul nagu padjaga hinge kinni. õnneks pidin maha minema lõpp-peatuses, seega möödasõitmist polnud karta. aga bussipeatusest tuli veel veerand tundi majani kõmpida.
    ja ühel tüdrukul, kes elas 10 min tee kaugusel koolist, käis vanaema iga jummala päev vastas ja see oli meie arvates ikka üsna memmekas värk.
    aga tänapäeval on vist teised standardid. väljamaal vist võidakse sellise asja pärast, nagu lapse üksi kooli saatmine, vanemlikest õigustest ilma jätta…

  8. kroonijuveel

    Väga tuttav teema. Meie lastel õnneks superluks koolitee: uus kõnnitee, valgustus ja hõre liiklus tallinna lähivalla keskuses. Kokku 800m koduuksest koolini. Nii, tegelik elu: minu isa sõidab igal hommikul autoga meile, võtab lapsed peale ja viib kooli. Sest vihma ju sajab, kott raske, miks peab väiksem jala käima, kui suuremat kogu aeg veetud etc, etc, etc. Kuni selleni välja, et käidi kaks! korda, sest mõlemad lapsed tahtsid autos ees istuda. Ja need on minu vanemad, kes minu koolitee alguses näitasid suuna kätte, et sealpool on kool, võti kaela ja anna minna!!! 15-20 minutit jalgsikõndi linnas, kus oled vähemusrahvuse esindaja. Hee, olid ajad :). Ega ma ei kurda, õhtul tuli isa kooli vastu küll, kui oli vaja suure vihmavarjuga agressiivseid kaaslinlasi eemale peletada. Sellel aastal otsustasime jälle, et lapsed lähevad ise kooli. So good so far – eile viidi juba vaikselt autoga, sest vihma sadas. On küll rongaema tunne, aga kuidagi peavad ju iseseisvuma! Ja ausalt öeldes on lapsed ka rahul, sest toimetavad ise.

  9. Mul käis ka ema ainult esimesel päeval kaasas. Aga no mis mul minna oli – läbi majahoovi, üle Kuldnoka tänava ja kohal ma olingi. Poisiga on praegu ikka teised lood. Strandhofist vanalinna last ikka üksi ei saada, olgu ma pealegi sellega kanaema austava nimetuse ära teeninud. Ja jah, Tabasalus on kah kool, aga seal näed pole sobivalt väikest klassi, nagu jõmmile ette nähtud.

    Aga kui kaktust tahad, siis ainult ütle – herr teiselpoolel on neid sorte vist oma sadakond ja päris huvitavaid, lisaks pole tal mitte midagi mõne äraandmise vastu, sest ta külvab neid aina seemnetest juurde ja siis tekib massiliselt ühesuguseid, noh. :)

  10. Meh. Ära andmise, ikka. :(

  11. Tarmo

    Aga mina elasin seal umbkeelses linnas otse koolimaja kõrval, umbes 100 meetrit. Sellegipoolest oli rõve, kui lumi oli rinnuni ja pidid kaasa vedama ranitsat, sussikotti ja suuski, mis poole tee peal laiali pudenesid :)
    Kodutänav oli ka ilmselt kõige rokkivama nimega Eesti linnade ajaloos – Outokumpu ;)

  12. kroonijuveel

    Outokumpu, Katse ja Sinivoore :). mul on vastu panna Nõukogude kodutänavana.

  13. ohh vanad ajad tulevad meelde….kodu uksest pidi välja jõudma enne kui vene keelsed liiklusuudised hakkasid…nii 7 minutit enne kaheksat ja koolitee oli täpselt nii pikk, et jõudsin oma uksest kooliukseni joosta…samas oli see samapikk kui Krentu jalakäigu tee… no tegelt ma esimeses klaasis ei jooksnud kah ;)…
    aga meil oli auto graazis ja garaaz asus kooli kõrval. Isa läks tõi auto garaazist koju ja viis meid siis kooli :)…aga seda juhtus harva…väga harva…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s