Jah, ei ole kargud enam nii kepsakad kui nooruses. Nõksutasin Massive Attackil üsnagi lava ees hoogsalt peffa. Hommikul ei saanud hästi voodist välja – jalg ei paendu. Nüüd komberdan kodus ringi. Ometi olid mul vägagi nõksutamissõbralikud sussikesed jalad, aga olgem ausad, põlveõndlad hakkasid juba kontserdi ajal valutama ja parema jala varbad surid ära.

Meeldis küll ja kohati läksin isegi hoogu, aga katarsist, ühtesulamist bändi ja kõiksusega, hehee, ei saabunud. Tea, kas vanast peast saabubki … “No Protectioni” plaati kuulates olen rohkem kaifinud. Ja one and only kontserdikatarsisega, Kimmo Pohjoneni esimese esinemisega Eestis, mis mind nagu puuga pähe lõi, ei maksa võrreldagi.  Loodan ikka esihullukese Björgi peale – KUI meil õnnestub oma lapsed üheks ööks kellelegi sokutada.

Parkimisplatsil avastasime, et oleme pool kodumajaesist kibuvitsapõõsast kogemata pagasniku vahele löönud ja sellega minema sõitnud. Pisike oksake piilus prao vahelt, a kui kaas lahti teha – tšahh, lillemeri. Võinuks artiste lillesülemiga tänada.

 

Advertisements

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

2 responses to “

  1. elisabeth

    täna sattusin tartusse Hoti ja mulle vaatasid otsa 3 türkiisset pintsakut – üks uhkem kui teine- mõtlesin automaatselt Triibikule, keda ma pole isegi oma ihusilmaga näinud! Blogimaailm kolib ikka vägisi ellu! Aga Triibik, Sina võiks igajummalapäev vähemalt ühe sellise postituse kirjutada, oleks kohe õndsam tunne!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s