Laadalt pääsesin minema ainsagi puust käekotita ja türkiiskaelaehteta. Ainus laristus olid 30kroonised kõrvarõngad, no need olid kassipildiga, maisaandju, ja see oli väike hüvitis selle eest, et ma ei saanud sama lavka pealt osta 300kroonist käsitsi maalitud peekrit, kust väärikalt veini juua.
Sinki ostsime kämakate kaupa, aga kohe saab otsa kah. Nüüh. Kas miski lõhnab paremini kui praetud maasink? Kahtlen sügavalt. Lisaks mulle ja Tarmole on kirglik singi- ning iseäranis kirglik pekifänn meie väike sakummisõber Mii, kes ühel hommikul ärkas üles, maandus köögilaua taha ja nõudis otsesõnu: “PEKKI!”
Pekki tema ka sai.
Oleks pidanud singimehe kontakti võtma. Lisaks isiklikule juuksurile, hambaarstile ja günekoloogile peaks igal naisel olema ka isiklik singimees. Niiöelda ihusingimees.
Triibik istub kodus 
Teine võimalus on igal nädalavahetusel mõnel laadal käia, kuskil ta ju ikka on.
jah, püüda ihusingimeest väljal …
kui ma kunagi tallinnas töötasin, siis meite kontorimajas käis üks maamees, kes müüs oma tehtud sinki, suitsuvorsti, liha. küll olid ajad…
irw ät ihusingimees :D
ehh, kassipildiga kõrvakad… no ma olen kade.
15 aastat tagasi saksamaal lapsi kasvatades käis meil seal linnas munadega singimees ukse taga… ja leivamees käis ka…. väga öko
oo, munadega singimees! öko ja seksikas ühtaegu! that’s the way, aha-aha, I like it …
laupäeval on vanalinna kooli laat, sealt ei saa sinki, küll aga meistardada, ehk kohtume.
eelmisel laupäeval olin ma aga kahjuks raamatukogus ja sinki ei käinud toomas.
Triibik, kas lõpuks oled siis puust kotiga käe valgeks saanud või ei?
Kuskohast te laadainfot hangite? Ma saan laatadest alati siis teada, kui need juba läbi on…..
no rocca al mare laat on meie peres igakevadine ja -sügisene traditsioon.
aga ts, no kõva kaks korda vist olen käinud ka :) vahepeal on mu käekotikollektsiooni tekkinud teisigi haruharva kantavaid kaunikesi, aga need on odavalt saadud.