Seda, et mu aknalauapõllundusest tolku on, sain aru täna, kui noppisin eile kingiks saadud värskele pastale ja pestole elegantsete liigutustega lisaks koriandrit ja rukolat, segasin oliividega ja tundsin end Anni Arrona.

Aga seda, et paljusid asju tasub ikka taimena osta, sain aru täna üle mitme-setme aasta keskturule sattudes. Sa jeerum, millised prisked basiilikud – mul, hilja ärganul, aknalaual ainult mingid kidurikud. Mängisin rõdukastid ümber ning ostsin ühte võõrasemasid, aga teise kaks eri sorti basiilikut, salveid ning sidrunmelissi. Totakas, sulli polnud kaasas, oleks rohkem laianud … ja need sulnid kaltsumäed! Olen leidnud endale uue lemmikpaiga. Lollike tuhnis endale küll välja seksika valge broderiist pluusi, dekoltee poolde nabasse ja pluus ise sobivalt pikk, katmaks keskeakumerusi, aga kodus selgus, et ei lähe üle õlgade. Kuradi Baruto. Vat, mis juhtub, kui inimene on harjunud kaltsu selga proovima. Aga see mind ei heiduta. Keskturg, here I come.

Nüüd siis rubriik “Aialoll küsib”. Kui maamölakad on nii hilja ärganud ja nende muru koosneb peamiselt võililledest, aga võilille ei tohi komposti panna – siis kuhu, kurat võtku, see pannakse siis?! Seda enam, et peenel muruniidukil (tahtsin vintis peaga kirjutada “triikraual”, tase!) on multšimissüsteem, mis teeb võililledest kena pudi. Kuhu ma selle panen????

Prantsuse keele (kena mees-)õpetaja sattus tunnis hoogu ja kukkus pajatama sellest, kuidas ta aasta aega Põltsamaal õpetas. Ja siis ärkas: “Miks ma seda räägin? Teid ei puuduta see ju kuidagi.” Tahtnuksin kätt viibutada ja karjatada: “Õõpetaja, õõpetaja, kallis õõpetaja! Mul on sealkandis suvekodu! Puudutab, oh, kuidas puudutab!” A no ei saa ju.

Selle eest luges ta mu mõtteid ja võttis lauluks “Ne me quitte pas”. Viiks. (Selle lingi pean ka ikka panema, double viiks.)

Oh, kuidas mulle meeldivad need, kes iga päev blogivad ja pilte panevad ja toidust ja ilusatest asjadest ja aiast räägivad ja. Ma armastan neid lausa. A pole endal seda vunki.

PS Vaatan “Vastutuulesaali”. Seal näidati pilte 1978. aastast, kui Kaljuste oli Britteni “Väikeses korstnapühkijas” dirigent Taavet Taktikepp. Mis meenutab mulle, et käisin toona seda vaatamas ja kartsin Kaljustet nagu tuld! Ta sundis publikut laulma! Nagu tuld! Ma nägin temast õudusunenägusid!

Ma mäletan, mis oli 30 aastat tagasi. Hm. Viieaastane olin.

 

 

Advertisements

18 kommentaari

Filed under Uncategorized

18 responses to “

  1. Hahah, ma pidin just äärepealt oma postitusse kirjutama sõna “õllejõud”. Jõudsin mõttelõngaga juba tüki maad eemale ja märkasin. Freudian slip ja wishful thinking üheskoos, et homme-ülehomme loengus istumise asemel tahaks hoopis päikesepaistel vägevat kesvamärjukest libistada?

    Muruniiduk ja triikraud on muidugi kah hea vahetusseajamine… aga ma suutsin kunagi ebakaines ja magamata olekus poesildist ÕUNAKE lugeda jumala selgelt MEHUKATTI. Siiani ei tea, kuidas õnnestus, tehke mis tahate.

  2. Anu

    hissand, no nüüd alles panid paugu… / ma olen oma kompostrisse mitu head ämbritäit väljajuuritud võililli suranud, mis ma nüüd teen???/ aga kle kui sul need kenasti äramultšitud on, siis miks neid ei tohi panna, aru mai saa…

  3. no just, pardon my french, aga miks siis neid võililli kompostrisse panna ei tohi ? (mitte lasta end segada sellest, et meil pole ei kompostrit ega võililli)

  4. triibik

    eeh. mina, lollike, olen nagu lugend, et umbrohtu ei tohi panna eesotsas võilillega. või siis tuleb see võilillel lasta esmalt ära kuivada. aga ju ma ajan umbluud. mis on muidugi rõõmustav.
    ei ole meil ka kompostrit. väga vaba kujuga hunnik ainult.

  5. Villu

    Võililli, eriti pudistatud võililli võib vabalt komposti panna. Mullast on nad võetud ja mullaks peavad nad saama.

  6. triibik

    ooh, jumal tänatud! ma olen ikka täielik kana. a no võtan ehk õppust tasapisi. kui pole maavanaemasid olnud ega mitte mingit kokkupuudet maaga, tuleb jalgratast leiutada.

  7. Anu

    nüüd siis võime rääkida Lihtsa Elu Triibikust :)
    aga hea, et ma ei peagi hakkama võililli kompostrist välja nokkima :D

  8. kodutriibik

    appiii, täielik Lihtsa Elu Triibik! C’est moi!

  9. Minul on hoiatav näide – võililled kompostis, kompost mullas ja seejärel on terve muru ja aed võililli täis.

  10. no vat, seda ma silmas pidasingi! aitäh, et ma täieliku debiilikuna ei paista! aga kui terve aed on nagunii võililli täis, nagu meil praegu on, siis pole vist enam vahet ka.
    oh, tänan siiski!

  11. Anu

    aga kompostris peaks olema suht kõrge temperatuur, mis võililledele surmahoobi annab. see võib karm hoop olla, kui paned kompostrist mulda peenrale ja siis rooside ümber võilill vohama hakkab :)

  12. jah, võibla kompostri puhul see ei kehti. a mul endiselt kompostihunnik vaid.

  13. Ühest biodünaamise aiapidamise raamatust jäi hiljuti silma, et võilill just on üks oluline kompostitaim. Aga seal teoses oli kompostitegemine ka muidugi omaette oopus;) Praegu võilill ju lihtsalt õitseb. Kui neid kauneid seemnetega tupsukaid veel pole, kuidas ta paljuneda saakski?

  14. Lupetta

    Ma pole eriti raamatuid lugenud, aga eluaeg olen pannud võilille kompostihunikusse. Võilille tuleb nii ehk naa. Võta sa kinni, kas lendab seeme tuulega kohale (juunikuus on õhk nendest seemnetest paks) või tuleb see mullast. Ma ei ole kunagi märganud, et just seal, kus on kompostmuld, hakkaksid võililled eriti vohama, küll aga malts. See on kergesti eemaldatav.

  15. Oh, ma mäletan küll veel lapsepõlvest, et maa kaevamisel pidi võilillega ettevaatlik olema! Ehk iga juurejupike tuli ära korjata- muidu ei saanudki lahti! See nagu orashein! Muudkui läheb!

  16. Väiksest Korstnapühkijast ja Kaljustest (Brittenist rääkimata): ma olin siis järelikult 11 ja laulsin ise juba väikses ellekas. Sellest ooperist alates armusin Kaljustesse. Mulle väga meeldis, et sain saalist linnuhääli teha. Üks imelik asi meenub veel. Ühes laulus seal olid sõna “kimmel ruun” (a la jookseb nagu tuul). Ma ei teadnud, kes on kimmel ja mis on ruun. Olin täitsa segaduses.

  17. kroonijuveel

    võililled ikka kompostihunnikusse. neid kougime võilillenapsikuga, vääägadega seksikas asi Fiskarsilt, mulle eriti meeldib see pump-püssi liigutus, kui saagi ämbrisse lased. ja kui tahad keemiat, siis oleme pritsinud staranega, mis tapab kaheidulehelised taimed, ka ristiku. ära ainult roundupiga sebi, siis on must maa järel :).

  18. keemiat ei taha, aga Fiskarsi riista himustan juba ammugi :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s