Käitusin täna Varraku raamatupoes täpselt nii, nagu kinkekaardi väljamõtlejad soovisid. Heitlesin umbes veerand tundi kahe raamatu vahel, näppisin kord üht, kord teist, kord üht, kord teist, kord tüki kolmandatki – ja siis maksin 300kroonisele kinkekaardile üle saja krooni juurde ja ostsin mõlemad. Sest ma ei suutnud!!! Selgus, et mul on kohutav nõrkus sisustusraamatute vastu, kus on ka retseptid. Ja värske aiapede olen ma ju ka, aga teadmisi napib. Nii et mõlemad raamatud olid hädavajalikud. Ma olen nii erutatud, et ei julge neid isegi näppida.

Enda õigustamiseks tuleb öelda, et ostan raamatuid haruharva. Meil on kodu lähedal niivõrd hea raamatukogu. Ning jah, nüüd käime ka lastekirjanduse teabekeskuses, kus on ka vanainimestele kena väike kollektsioon. Nii et sealt naasis meie pere ligi 20 raamatuga.

PS Varrakul on soodusmüük, kus “Ajaränduri naine” maksab alla 50 krooni. Midagi selles raamatus on.

Advertisements

8 kommentaari

Filed under Uncategorized

8 responses to “

  1. kai

    mõistan-mõistan. Mina, ajakirjapede, võin sulle laenutada meie kollektsiooni Elle Ineriöre, mida kogunes ka juba ammu enne tegelikke vajadusi ja nüüd kui mõned ideedest on olnud võimalik rakendada, on kerge küllastus. A pagan, ostuharjumusest lahti ka ei saa. Peaks Kalle Lasni juurde teraapiasse minema…

  2. Mina, va paadunud raamatukoi, peaksin ennast üldse igast raamatupoodidest ja -kataloogidest eemale hoidma. Praegugi jookseb sülg sorinal viie raamatu järele. Mu vaene mees ei tee enam isegi nägusid, kui järjekordset virna näeb, vaid on stoiliselt resigneerunud. :P See kodu-raamat on mul ka. Ma nimelt elan juba teist aastat illusioonis, et hakkan kunagi maja ümber kujundama.

  3. ah ostsid selle Flandria päeviku. Ma ka vaatasin ja mõtlesin ja ikka ostan, ah ei osta, ah ostan… Täna just bussipeatuses mõtlesin selle Järvamaa munga peale ja otsustasin, et kui homme poodi lähen, siis ostan. Väga ruumivõttev nõrkus ma ütleks.

  4. ei ostnud Flandria päevikut … kuigi jah, eks see ole ka otsapidi aiapededega seotud :) ja seda plaanin ma lugeda küll.

  5. oi, kai, ma olen kah ikka tegelikult ajakirjapede, ja sisustusajakirjad on mind üle õige mitme aasta uuesti erutama hakanud. naasin eile rampsist hunniku dekodega ja sinu pakkumise võtan rõõmsalt vastu. tuleks see vist ühendada katsikutega, või mis?

    veel, nagu selgus, olen ma kotipede, aga sellest mõni teine kord…

  6. kai

    just-just, see mõjub mulle enesetundele, et ajakirjadel peale minu ja a vahtimist veel kasutust on.
    lapsel muidu pikemad karvad juba peast pudenenud seni kui te olete jubedates viirustes vaevelnud

    ja tõesti, sina oled ju hunnitu vineerkoti omanik:-)

  7. kodutriibik

    no eks sa pead meile siis pilte ja kogutud karvu näitama :)

  8. (Võõras lugeja olen:)) Aga ma läksin ka jõuluks saadud kinkekaartidega Apollosse. Omast arust oli 300 krooni eest, aga, raip, kassas selgus, et 200 krooni eest. Juurde maksin seega…. 600 krooni. Kui ma kujutasin ette, et kinkekaartide eest saab siis sisustusraamatu, siis sellele maksin ka 100 otsa (see moodustas nimelt 300 krooni koguarvest, mis omakorda oli ligi 900).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s