Mu prantsuse keele vestmikus on alajaotus “Haiglas”, kus on verepilt. Veri katseklaasis. Mirr kardab seda nii hirmsasti, et tema kuuldes ei tohi seda mainidagi – nutma hakkab!

Miina seevastu jumaldab vere pilti. Kui ma täna olin talle köharohtu andnud ja kurku pritsinud, sai ta preemiaks seda pilti vaadata.

A muidu, jah, jälle kaks haiget last kodus. Ma ei mäleta, millal viimati selline seis oli, et mõlemad terved ja korraga koolis-lasteaias.

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

4 responses to “

  1. meil vastupidi – tavatsevad haiged olla kordamööda, et siis minu kodu-külge-aheldatus kestaks võimalikult kaua.
    kuule, kas see ongi nii, et kõik teie kooli lapsevanemad peavad hakkama prantsuse keelt õppima?

  2. kodutriibik

    no meil on nii, et kordamööda korraga ja kordamööda :) vahepeal siis rahulikum, kui üks on haige ja teine kodust ära. ja siis mõlemad korraga kaklevad siin. aga seda, et mõlemad terved oleks – seda ei. ise olen juba kaks pühapäeva üritanud haigeks jääda. aga vintske kronu, nagu ma olen, vean välja kuidagi.

    jah, lütseumis peab prantsuse keelt õppima küll. ja mina olen kohutavalt õnnelik selle üle! minust on nende paari kuuga sihuke frankofiil saanud et oh, la, la! käin Mirjamile oma prantsuskeelse kudrutamisega rämedalt närvidele.

  3. Anu

    ohh, vabandage mind, aga nii tore on lugeda, et ma pole ainuke, kel hetkel lapsed haiged… :)

  4. mallukas

    Vere pilti preemiaks näidata;) Haha, see juba on midagi

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s