Kas maksab ikka üles tunnistada, et selg on Tartu Kuperjanovi tänava kaltsukates tuhnimisest valus? Nii valus kohe, et hästi ei paendu, nagu seal Baskini loos. Aga no saak oli vähemalt vägev.

Seda, et Kalevi spaa veetorud trikootagumiku juba ühe seansiga viledaks võivad tõmmata, seda ma kah ei teadnud. Tundsin küll, et tuline jutt käis tuharate alt läbi, aga no et kohe ažuurseks muudab. No eks mu trige ole juba võrdlemisi staažikas ka, aga meenutades, millist roppu vaeva ma endale meelepärase trikoo leidmiseks kulutasin, ei tahaks küll niipea uut otsima hakata.

Küll aga tuleb mul ilmselt soetada uued plätud. Sest kellelgi oli ÜHTE neist vaja. Ma saan täiesti aru, et keegi tahaks mu oranžid Cosmopolitani kirjaga plätud basseiniveerelt jalga ajada ja minema plädistada. Aga no et ainult üks oli kadunud. Kibestunud ühejalgne paraolümplanna?

Advertisements

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

2 responses to “

  1. Minu toimiv supel(r)trikoo pärineb aastast 1995, Tel Avivist ostsin. Kulumise märke ei näita, venib hästi, mõlemad rasedused on viimaste päevadeni sellesse mahtunud, ka kõhuta on paras. Selline võimas ost:)

  2. ma just mõtlesin täna kuperjanovi tänavale kaltslema minna. ei tea, kas enam tasubki…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s