Kas maksab ikka üles tunnistada, et selg on Tartu Kuperjanovi tänava kaltsukates tuhnimisest valus? Nii valus kohe, et hästi ei paendu, nagu seal Baskini loos. Aga no saak oli vähemalt vägev.

Seda, et Kalevi spaa veetorud trikootagumiku juba ühe seansiga viledaks võivad tõmmata, seda ma kah ei teadnud. Tundsin küll, et tuline jutt käis tuharate alt läbi, aga no et kohe ažuurseks muudab. No eks mu trige ole juba võrdlemisi staažikas ka, aga meenutades, millist roppu vaeva ma endale meelepärase trikoo leidmiseks kulutasin, ei tahaks küll niipea uut otsima hakata.

Küll aga tuleb mul ilmselt soetada uued plätud. Sest kellelgi oli ÜHTE neist vaja. Ma saan täiesti aru, et keegi tahaks mu oranžid Cosmopolitani kirjaga plätud basseiniveerelt jalga ajada ja minema plädistada. Aga no et ainult üks oli kadunud. Kibestunud ühejalgne paraolümplanna?

Advertisements

2 kommentaari

Filed under Uncategorized

2 responses to “

  1. Minu toimiv supel(r)trikoo pärineb aastast 1995, Tel Avivist ostsin. Kulumise märke ei näita, venib hästi, mõlemad rasedused on viimaste päevadeni sellesse mahtunud, ka kõhuta on paras. Selline võimas ost:)

  2. ma just mõtlesin täna kuperjanovi tänavale kaltslema minna. ei tea, kas enam tasubki…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s