Also sprach Lidl-Triibik, jetzt spricht die echte Triibik. Ich bin zurück.

Umbes sellega mu saksa keel piirdubki, aga see ei takistanud mul Viini-lähedases kõrtsis raha eest “Õllepruulijat” tellimast, et bussitäis eesti tädisid pinkide peale röökima kupatada. Ja Müncheni Hofbräuhausis umbes viis korda nõudmast, et lõpuks ometi suvatseks oober mu kaks väikest nisuõlut lauda tuua. Siis muutsin taktikat: Vielleicht ist mein Deutsch nicht so gut? Selle väite pareeris oober ülestunnistusega, et ta on hoopistükkis hispaanlane (väga nägus selline, prillidega) ja ei saa saksa keelest üldiselt kolbigi aru. Või noh, väikse kolvi ehk saab, aga niipalju, et kaks nisuõlut tuua, leider nicht. Vennastusime, läksime inglise keelele üle, aga tippi sai ta meie laualt täpselt euro ja 20 senti. Seal oli ikka räme küll, teist korda enam ei lähe. Oktoberfest võib ikka kole olla, mõni ime, et Saviplönn sealt tulles südari sai. No peaasi, et käidud.

Brno hotellis läks küll vaja inglise keelt, et arusaadavalt seletada: meie emaga olime teises toas, kui vannitoas äkki hirmus kõmakas ja kolin käis ning üks dušikabiini seintest iseenesest kildudeks plahvatas. No kesse usub, eks. Retseptsionistil, vaesel, hakkasid silmad hirmust tõmblema. Ma, lollike, korrutasin, et meie pole süüdi, aga ausalt, võime kinni plekkida. Idikas. Ega me erilised laamendajad välja ei näinud. Sama hästi oleksid Sibul ja Koni võinud oma hiilgeaegadel hotellitube puruks peksta. Õnneks ei pidanud kinni maksma, aga see oli tõesti reisi teravaim elamus. Nüüd lugesin Ekspressist, kuidas (Brnost pärit) Milan Kundera oma kaasaga Karlovy Vary restoranis pendli abil katsetas, ega neile toiduga äkki poltergeisti pole toodud. Tšehhi on tuntud poltergeistide maa või?

Aga muidu … Viini koogid on tõesti jumalikud. Baieri külakeste kitšitared on vastupandamatult kaunid ja nende järel tundus Itaalia romantika esimesel hetkel parajalt rääbakas. Ent silm harjus ja kui Como järve kaldal hotellirõdul õhtul veini lahti korkisime (Viini külm vihm oli asendunud tõelise suvega), siis võttis ikka õndsusest ogaraks – mis sest, et George Clooneyt kuskil ei paistnud.

Ja ogara kuninga Ludwig II muinasjutuloss oli tõesti ronimist väärt (ronimine oli muidugi softcore, mööda lauget asfalteeritud teed 1,5 kilti üles nagu penskaritele ja jaapanlastele kohane). Barokiga on silm nii ära harjunud, et see ei roki enam, aga bütsantslik pillerkaar oli sehr lustig.

Saksa naised on koledad, aga koerad on seal see-eest ilusad.

Nujaa, ja nüüd siis kodus. Esialgu on tore isegi nõusid pesta ja leiba lõigata. Lapsed suutsid paid olla umbes pool päeva ja siis hakkasid jälle spämmima nagu argipäevale kohane. Aga noh, puhkus jätkub vähemalt. Gestaapo ohvitseri kombel tatti pritsides röökinud ma veel pole.

12 kommentaari

Filed under Uncategorized

12 responses to “

  1. av

    Selliseid baieri daame, kes suudavad korraga käes kanda kahtteist täis liitrist klaaskannu õlut (iga sõrme otsas üks ning kaks surutuna ülejäänud kümne kannu ja rinnapartii vahele), nimetas 1943. aastal ilmunud kooliõpik “Maateadus algkooli V klassile ilma Eesti ja Suur-Saksamaata” nimetusega “Alpi tõug”.

  2. Anu

    jajah, Clooney… me väidetavalt nägime Korčulal Vanessa Redgrave`i, mina kusjuures ainult seljatagant ja võitlesin tükk aega sooviga talle järele joosta ja eestpoolt ka pilk peale heita :)
    Monika Vihmanni nägime ka. Noore armukesega:D
    Mõtlesime küll, et äkki peaks Justi vihje saatma ja 50.- teenima selle eest…

  3. Triibik, kas teile seal Hofbräuhausis ikke kahesajakiloste lühikestes pükstes ja valgete põlvikutega Baieri onkude shoud ka näidati???
    Päikesejänku nimelt pidi hiljuti infarkti saama, kui eelpoolkirjeldet onku talle Biergartenis söögilaua peale ronis, ise viiemeetrist torupilli järel vedades …

  4. velkam päkk.
    ma nüüd ise saksa ää.
    bi kuud!

  5. ieska

    Ja käsa käib ikka varrukast sisse-välja juba päris hooga?

  6. Tere tulemast tagasi. :)
    Neuscwanstein on tõeste-tõeste kustumatut muljet jättev ehitis. Kas sa seda Marienbrücke pealt kah imetlesid? Vaat on koht, mis varbaküüned sügelema võtab, 1,5 km asfaltteed on selle kõrval tõesti köki-möki.

  7. ei-ei, ma ei hakanud rippsillale mitte lähenemagi. minust on vanuigi sihuke mömm saanud, et. eeh, kus vanasti sai Viljandis silda loksutatud …

    ja ieskale: tänan küsimast :) niipea kui “õllepruulijas” tuli naabriproua käevangu haarata, kadus käevalu hoobilt. ma peaks selle ravimeetodi patenteerima.

  8. Küll on tore, et mõned terviserikked ka ootamatult kaovad. Tavaliselt on vastupidi.
    Kuule kas see kunni loss oli ka Como ääres? Como järve ääres toimus ühe filmi “A Month by the Lake” tegevus. Sellest ajast peale on see järv minu jaoks erilise lummuse prototüüp. Kõik, kes seal käinud on, teevad mind kadedaks.

  9. kodutriibik

    eei, hullu kunni loss on Baierimaal, Como järv juba Itaalias. ma kajastasin oma reisi vist väga hüplikult. tegelt oli esimene öö Varssavis, teine Brnos, kolmas Viinis, neljas Baierimaal vaatega Ludwigi lossile ja viies Itaalias Como-äärses kuurortlinnas. jah, ja üks öö oli kuskil nagu veel, aga kesse seda enam mäletab.

    põlastasime emaga kõiki neid, kes vahetpidamata pilte klõpsisid, ja ülbasime, et meil pole põhimõtteliselt fotokat kaasas. ja lõpuks lunisime end teiste pildile nagu igavesed limukad, et endale kah mõni füüsiline mälestus jääks.

  10. liis

    kle saksa naised olid TÕESTI koledad, ma ka vaatasin kuu aega tagasi berliinis käies. ja üldiselt olid inimesed seal üldse nagu kuidagi inetult riides ja räpakad, ma ei tea, mis viirus see selline oli. ja metroo oli täis ropendavaid hulle ja paadialuseid. võibolla seepärast tunduski linn selline laheda ja vaba olemisega.

  11. Ehh, Octoberfest on õudus kuubis, sai kunagi käidud just päev pärast avamist ja ei mingit isu tagasi minna.
    Aga et pärast reisi alguses kodus hää, on tõsi küll. Minu lastel oli see healapse periood võrdeline reisi pikkusega (st mida kauem ära olin, seda kauem kodus hää olla oli)

  12. Ükskord ammu kui ma saksamaal seda sama “hispaaniapoisi” tööd käisin tegemas, siis ma oli tööl just sellises kohas, et aknast vaatasin seda sama lossi ;).
    Aga see hull kunn lahmas ju oma lossikesi sinna kanti veel….
    Meil küll 12 kannu polnud kunagi vaja kätte haarata, aga 6 praetaldrikut sai küll korraga võetud ;)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s