Istusin arvutisse “Seksi ja linna” vaatama (lamamisarvuti, mis selleks kohasem oleks, on Tartus). Ja leian end selle asemel tutvumas artiklitega kompostihunnikute ehitamisest. Kuigi mingit suvekodu veel silmapiiril pole (kui, siis väga kaugel).

Eile õhtul süvenesin kirglikult puumaja fassaadivärvide reklaami. Ja täna hommikul semmisin muruniidukite ja -trimmeritega.

Saatuse aroonia.

Jah, ja siis jääb veel see küsimus, et kas komandeerida suvekodusse vanad nõud või meeliskleda mõnes iidses puulobudikus toon-toonis taldrikute-tasside taustal. Odavate mõistagi. Sest mööbel on seal nagunii vana. Aga inimeses pidi ju kõik ilus olema!!!

Võib ju selliseid asju varem valmis mõelda?

Advertisements

15 kommentaari

Filed under Uncategorized

15 responses to “

  1. Mitte et võib, lausa peab. See on parim osa maakoduostueelsest ajast. Ja kalossid, ära unusta kalosse!

  2. kodutriibik

    ei unusta! ma eile nägin ühes reklaamvoldikus kauneid rohelisi! rohenäpp ja rohevarvas!
    usun jah, et see on parim osa. pärast on üks sebimine ja sikerdamine. aga loodetavasti ka sulnid jõudehetked.
    kas sarikapidu on peetud?

  3. ajee, sa oled täpselt nagu mina.
    plaanis on millalgi lehtla ehitada ja ma juba tormlen poodi igasugu ronitaimede seemneid ostma.
    kusjuures, ma TEAN faktina, et kõige varem järgmisel suvel saab see lehtla meil olema. rõhutan: kõige varem.
    aga nomisteha, kui napaklus sisse lööb!

  4. betty

    See tulevikus mõtetega “sobramine” ongi kõige mõnusam. Kui reaalsus kätte jõuab, siis on paanika. Mind on juba tabanud mõte, et varsti ma peangi päriselt otsustama, mis värvi mu elamise seinad tulevad. Sellest tuleneb paanika, et kas ma ikka oskan. Mis siis, kui ma valin vale värvi ja kõik ära rikun? Ja ma sellest alles siis aru saan, kui kõik juba valmis. Kuidas komponeerida oma elamisse EW ja nõuka-aegne mööbel? Paanika! Ja lisaks kõigele on Selle Otsustava Hetke jaoks soetatud Art & Decóre numbrid totaalselt kadunud. Paanika :) Aga teisalt põnev kah.

  5. Sarikapidu peetud jah, vana Kala viis viinad ja muu, ma sain pärast pildi pealt kaeda, kuidas pidu säras sees…

  6. Minul on nii, et maale tahan ma just kõige ilusamad ja paremad asjad tuua. Üldse pole juttugi mingitest vanadest nõudest (no algul ikka tõin vanad aga nüüd vahetan tasapisi uute vastu). Siis ma tahan maal veel eriti palju ja häid asju söögiks teha. Ühesõnaga, maal tahaksin ma elada sama “luksuslikult” nagu igal pool mujalgi. Jüri Arrak ükskord ütles, et tema ei saa aru nendest inimestest, kes oma vana kola maale viivad. Et kui ta juba linnas mingit vana mööblitükki ei taha, miks ta peaks seda siis maal tahtma? Samas on mõni inimene öelnud, et meil on siin maal “liiga nagu linnas” – et pole vee tuppa tassimist ega kausisauna. Aga kui siin ikka tubli kolmandik aastast elada, siis aitäh, vee tassimine poleks mingi maaromantika vaid karm elu.
    Aga mul oli ka nii, et sellel ajal, kui me veel ei teadnud, kas me ikka saame laenu ja saame selle maakodu osta, samas kui kodu oli üle vaadatud ja unistamine alanud, siis ma käisin just ühes väljamaa ülikoolis õppusel ja seal oli selline botaanik-üliõpilaste kujundatud näidisiluaed, kus kõik lilled olid esindatud kõigis võimalikes sortides. Ja ma siis kogu aeg planeerisin, kuhu mida panna ja korjasin isegi seemneid ja peitsin pagasisse ära, sest sellist kraami vist ei tohi eriti üle ookeani tuua. Ja kummikud/kalossid olgu esimene ost :)

  7. Jah, Krentu, sinu suvemaja pildid ongi need, mis mind uut ja ilusat ostma innustaksid :) Mäletan mingit fotot kaetud pidulauast maakodus – imekaunid nõud, hõrgutised, diivanipadjad … Paradiis.
    Vanakraamilaona ma tõesti suvekodu ei näe. Aga mingit arutut šoppamist ma kah tegema ei hakkaks. Mõõdukus ennekõike. Aga jah, praegu on see kõik teooria. See on natuke nagu beebiootusega – et tahaks iga ilusat kombekest-sokipaari ära osta. Või neid mikroskoopilisi tenniseid, mida tegelikult vaja pole :)

  8. Katariina

    Meie linnamaakodus on küll vanad asjad. Mitte väärikad vanavanad, vaid just need nõukaajast. Ja nii lahe on punasel alustassil täpilisest tassist hommikukohvi juua või pärast külaliste minekut kõik väiksesse 60-ndate kummutisse klaasi taha panna. Ja näha kuidas vana asi saab uue elu ja hingamise.
    A jah, me pole ka metste keskel ja niitude vahel :-)

  9. kai

    ma tahsin ka sulle öelda, et ma väga naudin seda et kõik on nii nagu oli. mõned “uued asjad” olen korraliku tarbijana muidugi vedanud kohale (atvaliselt murdun suvel helisinki indiskas), aga muidu see vanadega probleemivaba majandamine on väga mõnus. ei mingit ühtset serviisi ega muud muret. aga seda muidugi sellepärast, et need on a. vanatädi salme asjad…ja ta oli vana kodumajanduskooli lõpetanud vanatüdruk. korralik ja nii valiv kui võimalik oli. majatäit päris võõraid ehk võõristaks tõesti.

  10. kodutriibik

    seda küll, kui kolu on enda või suguvõsa oma. aga meil näiteks vana mööblit endal üldse pole. nii et kui saame maja vana koluga, siis see võõras kolu läheb ka käiku.
    teisalt tahaks esteetilisi elamusi nautida – ma lihtsalt kujutan ette, kui väga mulle meeldiks einestada enda valitud nõudelt, mitte võõrastelt suvalistelt asjadelt. jube ammu pole nõusid soetanud ka. ja mööbli võõpan kindlasti üle. ja uusi kodutekstiile valin.
    ah, jah, mismand sonin.

  11. ts

    Inspiratsiooniks kuulub kohustusliku kirjanduse hulka ka (P)Anni Arro uus kaunis album “Sepamaa talu köök”. Näed end ürdipeenarde vahele lippamas ja kurke soolamas,
    mitme meetri jagu pärleid kaelas.

  12. kodutriibik

    ooh, see on mul olemas juba! (esimene retseptikatsetus, spagetid tomati, mozzarella ja basiilikuga – või oli see rucola?-, osutus küll pettumuseks. mage värk. üldsegi mitte seksü. uhasin kõvasti maitset juurde.)

    aga tulekul on raamat “Eesti suvekodud” (idikas, nagu ma olen, tellisin ja ootan nüüd, mokk vingus. viimane kord, kus ma mõnd raamatut tellin Eestist, ausalt.) täna oli postkastis värske Kodukiri, viiksusin seda vaadates. öösel nägin und Krentu maakodust. no minust on täievereline maniakk saanud!

    meeldiv sust üle pika aja kuulda, ts! kartsin juba, et oled mu hüljanud.

  13. ts

    Olen tegelt kogu aeg lugenud, miskipärast lihtsalt noka kinni hoidnud. Aga AA mozzarella-spagetiroog mulle maitses (lisasin siiski ka mitu keerdu jahvatust pipraveskist); ja kilukartulid (hiliseks hommikusöögiks). Isekuivatatud tomatid isutavad… Suvekodu mul ei ole, ainult pikad mokakohvi-brüleekreemi-pärlid ja seljatäis turukotte.

  14. Meil on plaanis (maa)kodu tarbeks ise nõud mätsida. Aga see on kauge tulevik, enne võiks näiteks katuse peale saada ja uksed-aknad ette…

  15. Meie ka esialgu viisime maale vanad asjad. Lihtsalt sel hetkel ei olnud võimalust uusi osta ja kuna pesa asub 70ndatest pärit telliskivimajas, siis sobis mu lapsepõlve nõukaaegne mööbel sinna suurepäraselt. Ja enamus vana kola on ikka oma pere oma, kuigi paar võõrast juppi on ka – näiteks imekena oranž kapike köögipliidi all, mis sai Mööblikomist soetatud seetõttu, et poes lihtsalt polnud vastavate mõõtudega asja. Ja üks 60ndate puhvetkapp jõudis meieni läbi blogimaailma – et kes tahab, see tulgu ja viigu minema. Aga nõud näiteks on täitsa vanad, needsamad, mis olid olemas juba enne mind. Sellegipoolest hakkab vähehaaval maakoju ka uusi asju siginema ning ma kahtlustan, et ühel päeval, kui remont, mida me alguses üldse teha ei planeerinud, aga mis nüüd tasapisi ikkagi toimub, on lõplikult tehtud, siis tulevad ka uued asjad. Aga sinnani on veel palju aega, sest finantsid panevad omad piirid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s