Lugesin eile artiklit sellest, kuidas jõukaks saada. No jõukaks ma ei saa, aga kui ikka on kinnisidee, et suvekodu vaja, siis peaks suutma raha kõrvale panna. Et kunagi saaks laenu võtta. Artikkel soovitas rehkendada oma kulude hulgast kokku nn latte-faktor, st pisikesed igapäevased naudingud. Paarkümmend krooni kohvitopsi peale, mõni koogike, seksikas salatike, klaasike midagi head – nii need sajalised siis kaovadki. Kusjuures üsna vargsi, eks. Kui ma linnas töötaksin, läheks seda elumõnuraha raudselt rohkem. Aga läheb ikka praegugi. Midagi suurt ei osta, aga väikseid naudinguid endale luban küll.

Jah. Aga mida rohkem ma latte-faktori eemaldamisele mõtlen, seda kuratlikumalt kahju mul nendest naudingutest hakkab. Sest ma eeldan, et mul on ainult üks elu. Jajah, papptopsis kohvist poleks vist raske loobuda. Aga no mõnus lõualõks kohvitassi ja kitsejuustusalati ääres, mõni kergemeelne riidetükk, mõni kergemeelne raamatuost – kõik see kokku annabki mu elule maitset. Täna näiteks talun, hambad ristis, alates kella seitsmest hommikul laste illllget tülitsemist, keskendudes üksnes sellele, et ma pääsen siit õhtul minema pillilugu kuulama, lõhverdama ja lakkuma. Käisin juba lõbukoha kodukal menüüd uurimas, sülgepiisk suunurgas.

Nojah, eks üldiselt võiks olla nii palju tarkust, et palgapäeval osa raha hoobilt säästuarvele kanda. Artiklis nimetati seda “endale maksmiseks”. Et enne kui maksad teistele korteri, toidu, auto ja muu eest, maksa kõigepealt endale. Siis tuleb because you’re worth it-eluviisi lihtsalt kitsama büdžeti piires harrastada.

Muuseas, gurmaanisündroom on meditsiiniline termin. Siin üks samanimeline toidublogi ahvatlevate piltidega. Mis viib mind muidugi taas kord küsimuseni, et MILLAL KÜLL ma Oma Maitsest mõnd toitu katsetan.

20 kommentaari

Filed under Uncategorized

20 responses to “

  1. Mul on sama tunne. Et kui väikesed elunaudingud ära jäävad, siis mis alles jääb? Töö ja rabamine? Ma ei tahaks uskuda, et elu selline masendav rabamine peaks olema.

    Siinkohal tuleb meelde see anekdoot mehest, kes puu alla lamas ja kelle soovitati õunu müüma hakata.

  2. Tõsi ta on, et elumõnude pärast ongi elu elamist väärt. Aga seda meelt olen ma ka, et mingi suurema eesmärgi nimel, mis tulevikus peaks praegusega võrreldes enamgi elumõnusid pakkuma, olen mina küll valmis pisinaudinguist mõneks ajaks loobuma. Iseasi, kas pisinaudingutest loobumine sellele suurele eesmärgile ka tõesti lähemale viib.

  3. Heh, käisin täna hommikul poes kingajahil ja loomulikult ei leidnud midagi sobilikku. Kui nüüd loogiliselt võtta, siis selle raha, mille oleksin valmis täna olnud kingade peale kulutama, võiksin nüüd rahuliku südamega “säästufondi” maksta. Ja ega ma seepärast paljajalu käi. Nii et kulla Triibik, tee endale salaarve ja otsekorraldusleping, siis alles näed, kuidas raha nagu iseenesest tekib. Ja muidugi soovitaksin tarka investeeringut mõnda fondi näiteks, endal just positiivne kogemus, kus aastane tootlus oli 50% lähedal…Palju tarku mõtteid, kas pole…

  4. kodutriibik

    mul ongi salaarve, kuhu ma haltuuradest saadavat raha kogun. aga peaks vist karmi otsekorralduse ka tegema. hea mõte.
    investeerimisi kardan. aga nagu ma just lugesin, on rikka ja vaese vahe see, et rikas ei karda rahaga midagi ette võtta.

  5. Kui raha juba kogunenud on ja investeerida ei julge, siis kindlasti ei tasu sel lasta ka lihtsalt kontol seista. Täiesti riskivaba ja erakordselt mõistlik on siis kasutada vähemalt tähtajalist hoiustki. Lugupidamisega, Teie ihuinvesteerimiskonsultant(investeerib ihu seega…)

  6. Tähtajalise hoiuse interss on haledalt väike. Peab mõtlema, et kas nende väikeste mõnude ärajätmine üldse annab mingit arvestatavat raha. Jube palju aastaid peab siis koguma vist aj siis tuleb sõber inflatsioon jälle mängu. Ma olen täpselt sama elus mõelnud, et kas elada 25 aastat hambad ristis või elada nüüd ja praegu. Investeerimisest fondidesse ma mitte midagi ei jaga. Milline fond? Kuskohta? MIngi Seesami tädi lubas korra mulle asju tutvustama hakata, aga enam pole ta mulle helistanud. Ma arvan, et investeerida tasuks, kui teada kuhu.

  7. Tähtajalise hoiuse intress väike tõesti, aga kui alternatiiviks on lasta rahal lihtsalt kontol seista, siis eelistaks ikka hoiust. Fondidega ongi nii, et tuleb lasta tädil endale selgitada ja võimalusi pakkuda.

  8. Mina käisin finantsnõustamisel. Helistati ja räägiti auk pähe. Ja kohal olles oli mul tunne, et ma raiskan tädi aega. Selgemaks ei saanud mitte midagi, rahast hakkas hoopis kahju.

  9. Nin

    Viimases Oma maitses on väga huvitavad koššertoidud ja ahvatlevad pildid sidrunheinast.

  10. kai

    jah,ma viimase kommentaari peale ütleks, et laulasmaa spas on päris mõnusaid hoolitsusi toidust rääkimata…

  11. aga ma selle maakodu kohta ütleksin, et osta laenuga. Hinnad lähevad praegu kohutavalt kiirelt kõrgeks, kindlasti kiiremalt kui pangaprotsendid. Teine võimalus osta vastavalt oma võimalustele maad, et siis kas sinna hiljem ehitada, või seda müüa. Raha panka koguda – sa ei saa maakodu. Praegu on veel absoluutselt viimane aeg midagi osta. Kui kõik inimesed saavad omale korteri ostetud, siis tahavad kõik maad või maakodu – ja hind tõuseb praegu jube kiirelt.

  12. kodutriibik

    laenuga ikka, ma vist kirjutasin ka. hinnad tõusevad tõesti tuhinal.

  13. kai

    ja ma nägin kuskil ajakirjas just imekena pilti kuidas soojakuräbal endale mõnusaks suvekoduks teha! tead, rootsalsed ikka oskavad. otsin üles ja saadan sulle:-) saab selle maalapile panna ja seal passida seni kuni majast jõud üle käib!

  14. aga praegu saab odavalt osta ka veel vanu palkmaju. Ma ostsin endale suvilaks. Olen väga rahul. Mul oli ka maa ja väga vähe raha. Siis ostsin 25 000 maja. No muu tuli juurde aga kõik kokku (töö, põrandad, aknad, uksed + 2 korrus) palju üle 100 000 ei läinud, pigem alla. Nüüd teen ahju, see läheb juba üle 100 000. Jõudu!

  15. Oota, lihtsalt mingi pangatädi soovitab fonde? Mingi suvaline hansaühispankur? Või peab minema udupeenesse LHVsse, teate, see must kontor Pärnu mntl?

    Mul on salakonto, mis aitas mind peale emapalga lõppu.

  16. Jätke järgi, lapsed-lapsed, kus selle kahju ots kui aastaid ja aastaid ja aastaid seda latte-faktorit kõrvaldad ning kokkuvõtteks lähevad hinnad ikka nii palju eest ära, et ei saa ei suvilat ega tagasi ka neid nii vajalikke latte-hetki.

  17. Pangatädi nimi näiteks hansas on investeerimiskonsultant. Juhtub asjalikke.
    Ja iva ei olegi ju aastate ja aastate kaupa raha panka kogumises, vaid
    -selles, et enne laenu võtmist peab kindel olema, et sissetulekutest ON võimalik midagi kõrvale panna, millest siis edaspidi võiks kujuneda laenumakse suurus
    – ja selles, et kui sul on juba mingi raha, millega sa hetkel ja lähitulevikus veel midagi peale ei hakka, siis ei ole mõtet lasta sel pangas niisama seista, vaid see tuleks teenima panna, ja sellest võiks siis laenu puhul saada näiteks omafinantseering.
    Ja kogu asja mõte on ju ikka unistuste täitmise suunas kulgeda. Kes kuidas.

  18. Pingback: latte faktor « Life is wasted on the living

  19. Pingback: latte-faktorist ja homme-hakkan-heaks'ist « little flutter: homme hakkame heaks

  20. Pingback: /++//++//++//++//++//++/ » Blog Archive » Blogid-23

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s