Tänasel varjutusööl on TV3-st vaimukas ja romantil…

Tänasel varjutusööl on TV3-st vaimukas ja romantiline lesbifilmike, mis alati videopoe allahindluskorvis vedeleb ja mida ma seal alati näpin ja mõtlen, et võtaneivõta, no nii odav, a ma olen ju korra näinud, millal ma siis nüüd uuesti. No täna siis saan a) vaadata (miks mitte, kell 02.05 pole mu viimase aja päevagraafikus mitte mingi magamaminekuaeg) või b) igaks juhuks linti võtta.

Lisaks sellele filmile vedeleb seal korvis alailma suurem kogus geniaalset komöödiat “Mighty Wind” , mida keegi osta ei taipa ja mida ma kogu aeg kõigile soovitada tahaksin.

Täna eelkoolis kukkus üks mamma pihtima, kuidas ta iga õhtu oma poega drillib, et ikka mis nimi ja kus elab ja telefoninumber ja ema amet ja isa amet ja jagamine ja korrutamine. Et ei oska enam midagi küsida, aga jube paanika on. Ja poeg vaatavat talle otsa nagu väike vanainimene ja ütlevat: “Emme, sa vist väga muretsed mu pärast.”

Ma kah muretsen Mirri pärast, aga ilma drillimata. Väike nutune jänespüks. Arukas nagu vana uss, aga kartlik. Ma ju kah käisin omal ajal katsetel. Mul oli absoluutselt poogen, ma ei teadnud üldse, miks ma seal olin, aga olin oma sõiduvees. Kui kästi, siis lugesin, kui kästi, siis laulsin. Džentelmeni, kes hiljem osutus inglise keele õppealajuhatajaks, pidasin ma miskipärast torujüriks. Pärast olin ainult väga väsinud näoga olnud, räägib ema alati.

Aga tolle päeva tipphetk oli see, kui me läksime isaga Lauristini (vat oli jah Lauristini siis!) tänava jumaliku (toona küll võrdlemisi läbuse) juugendmaja kohvikusse ja isa ostis mulle pumperniklit. Ja kui ma ei eksi, siis aleksandrikooki ka.

Mmm … Pumpernikkel ja aleksandrikook olid ses vanuses ikka põhinaudingud. Rummikook ka. Ja seda kõike sai sulnilt mulgikapsa järele haisevatest kulinaarkauplustest. Pärnu maanteel oli üks, sealt sai vahel pärast kooli läbi mindud. Enne oli toidupood mahlakoonustega, kust sulle tomatimahla siristati. Ja see armas ligane soolaklaas, kust tuli ikka kõvasti soola sisse uhada. Ja alumiiniumlusikas. Ja kodus ei maitsenud seesama kolmeliitrise purgi tomatimahl never ever nii hea kui poes. No see on mul see põlve otsas ja käigu pealt söömise fetiš.

Vanamoor sattus jälle noorusradadele tuiama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s