Mul on selline kiiks, et mulle meeldib õues süüa. …

Mul on selline kiiks, et mulle meeldib õues süüa. Kõndimise pealt. No praadi vast mitte ega mannakreemi, aga pirukat iga kell. Soolast, magusat. Tarmo seevastu armastab kodus nosida, aga mulle on mõte purksi (ma õppisin siit uue sõna, ettevaatust, see on väga ropp film, nii et peenutsejad hoidku eemale) kojukandmisest ja jahtunud peast söömisest talumatu.

Kaks viimast päeva on olnud paradiislikud. Eile tõeliselt plebeilik õnn: rämedas vihmasajus Paldiski maantee ja Sõle ristil BigMaci vohmida, nii et kapsaribad suunurgast väljas. Pime oli ka veel. Ja täna siis Selverist toodud minipitsaga bussipeatuses nahistada. Talvel on muidugi see jama, et ära jahtub. A näe, ikka meeldib.

Mitte et ma suur purksisööja oleks. Ma rohkem ikka pirukapede. Ja mõistagi on ülim nauding mekutada selle kallal latte-klaasi ääres. Aga sisemine siga nõuab vahel väljas söömist.

Eile vaatasin Soome “Idolsit”. Väga tore oli. No kes võiks meie žüriis seksika ja kurja karviku osa täita. Pole olemas siukest meest!

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s