Liikuva aabitsa saladus. Miskipärast nimetati sed…

Liikuva aabitsa saladus.

Miskipärast nimetati seda eelkooli juhendis ladumisaabitsaks. Või lausa -albumiks. No nii, küsin mina siis paberipoest ladumisaabitsat. Müüja vaatab mind nagu perverti. Nagu oleksin küsinud Samboseksuaali ravimit nagu Luule Komissarov uues reklaamis. Lõpuks näitab, et seal riiulis. Seal või? No seal. Seal-seal, seal taga, minge siit ümber nurga ja.

Ongi. Mingid koledad ja pruunid, AUTOGA. Aga meie oleme tüdrukud ja meie tahame ilusat ja nunnut ja loomaga. Lähen Prismasse. Prismas on koledad pruunid ja ilusad helesinised kutsikaga ja ilusad roosad kiisuga, lakoonilistest rääkimata. Valik on nii suur, et saan lausa koju helistada ja küsida, millist Mirr eelistab. Kiisuga. Just minu maitse!

Aga tähti pole kuskil. Otsin-otsin ja ostan siis aabitsa ära. Küll ma paberipoest ostan tähed.

Sittagi, mu sõbrad. Paberipoes kahman igaks juhuks kaks komplekti tähti ja panen letile. Neid ei saa ilma albumita osta, me ei saa müüa neid teile niimoodi. Äkki ikka saaks kuidagi, mul on juba album ostetud. Ei.

Apollos pole. Novaluxis pole. Ahastus.

Õhtul torman enne “Hamleteid” kaupsist läbi. Mäletan, et noorteosakonnas on ka kirjutusvahendeid ja muud. On ta jee. No lõpuks Rahva Raamatust siis. Umbes lae alt, kuhu ilma müüjata küll poleks osanud vaadata.

Nüüd lõikab Mirr neid juba teist tundi lahti. Nii palju siis magama minekust. Aga olemas, see on peaasi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s