Kristi Luige ameeriklasest peika Tim kiidab oma bl…

Kristi Luige ameeriklasest peika Tim kiidab oma blogis Eesti jäätist, mis olla kui võimsa vungiga sportauto muruniiduki (=Ameerika jäätise) kõrval. Heldus, kohutav jätaisu tuli peale, tappeeeev! Ja kapp on tühi mis tühi. Ah, mu lemmikjäätist kapist ei saagi. Selle söömiseks tuleb kooberdada Kristiine keskusse, otsida üles Itaalia jäätise lett ning paluda sealt alandlikul-võidukal-ootusrikkal-sülgenõristaval pilgul üks tuututäis metsamarjajäätist. Või mustsõstra. Või mis nad seal ongi.

Marja omad on seal kõige nämmarimad. (Jube, sülg voolab sülle praigast! Peaaegu.) Ükskord proovisin Kinder Suprise’i nimelist, aga see oli mingi lääge jura. Nagu ka tiramisumaitseline. Tiramisumaitselised asjad on üldse haruharva õige tiramisu maitsega, eks ole ju.

1) Tuleb osta jäätist.
2) Tuleb leida põhjus tiramisut teha.
3) Tuleb osta suvemaja.

Esimesed kaks on oluliselt kergemad asjad kui see kolmas. Pärast Lupetta maakodus käimist olen nagu ära tehtud. Söön palderjani (kräääunun!) ja joon veini, et maakoduigatsust vaigistada. Onan ringi kinnisvaraportaalides ja erutan end rootsipunaste majakestega. See jama tuleb ära lõpetada, sest lähiaastatel pole meil tõesti võimalust kinnisvara soetada. Ja see majake peaks olema ILUS, mitte mingi peldik. Juba difoolt korralik, sest meist, töllakatest, pole ju mingeid renoveerijaid. Ja tahaks ju kohe puhkama hakata, mitte lammutama ega kaevama. Ja ta ei tohiks olla väga kaugel. Ja. Ja.

Eh. Pagan. Peab ikka rohkem jäätisest mõtlema. Kõht koriseb juba, aga mis siis. Elu parimad jäätised? Needsamad Kristiine omad. Siis Ingmani tiramisumaitseline (näh, ikka mõni meeldis küll). Ingmani (või Valio?) kohvijäätis. Jõhvi Piima Jänks. Kirsi-Egoist.

Ehh, mis ma siit leidsin veel. Kohvituutu. Geisha-tuutu. Vigiviiiiii…

Tundsin jubedat kergendust, kui reklaame vaadetes nii seksikas tundunud Häägen Dazs mulle mingit erilist muljet ei avaldanud.

Nüüd meenus see Harju tänava vabaõhukohvik, kus tuli pool tundi sabas seista, et oma vahvlitopsi kätte saaksid. Meenub jäätisekulp, mida valges kitlis mutt vahepeal veekausi sisse torkas. Pisike alumiiniumlusikas, millega riivitud šokolaadi peale puistati. Puistati ja siis vajutati veel takka. Aga šoks kippus ikkagi tuulega laiali lendama.

Sooja limonaadi joomine papptopsikust. Rannas. Ja see oivaline papptopsiku maitse.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s