Kui inimene läheb laadale ja ostab lisaks tavapära…

Kui inimene läheb laadale ja ostab lisaks tavapärasele singile-vorstile-patsijuustule PUUST KÄEKOTI, siis on asi ikka hull küll. A no ma ei saanud muidu, ei saanud. See painutatud laminaadist kott oli nii geniaalne, et mul jäi kõigepealt suu lahti ning ma muigutasin tükk aega tummalt. Siis kiitsin, näppisin ja lubasin mõelda. Ja kõndisin tükk aega ringi, jooksin lasteõuel Mirriga munajooksu, joonistasin tema laastu peale lillekese, aitasin tal kompade peal käia. Mõtlesin, et mõistus tuleb koju. Ei tuld. Kahju hakkas kah sellest puidupainutajakutist. Sest miskipärast kaup ei läinud. Tuldi, näpiti, kiideti ja lahkuti. Kena välismaa proua oli täitsa sillas, aga kahetses, et oli raha juba ära raisanud. Cue kõigi rõhutute ja õnnetute päästja Triibik. Puupea.

Kott on mõistagi triibuline. Diagonaaltriibuga oli ka, aga see oli musta-türkiisikirju. Ja see oleks olnud ikka liig mis liig.

Puupea, ma ütlen veel kord. Järgmine ost on kindlasti mekintoš derevjanõi.

Firmast pikemalt siin.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s