Kombineedus vol. 3. Kaubamaja noorteosakond pakkus…

Kombineedus vol. 3. Kaubamaja noorteosakond pakkus mulle küll kassidega pesu, aga ei mingit kombineed. Või jah, tõsi, mingi jupats seal oli, aga kuna see ulatunuks mulle umbes kubemeni, siis keel tõrgub seda kombineeks nimetamast. Naisteosakonna müüjaproua ütles kohe ära, et alusseelikuid neil pole, et midagi oli olnud, aga ära osteti. Lisas konspiratiivselt tasandatud häälel, et mingu ma vaadaku igaks juhuks Stockmanni.

Tegin seal siis muidu väikese ringi, aga aega õnneks rohkem polnud, sest kaupsi pesuvalik erutas mind tol õhtul määratult. Mind, kes ma ei kuulu nende naiste hulka, kes kaunist pesu oma kireks nimetavad. Nende naiste meestel on küll vedanud. Meie peres kipub kahjuks rohkem sedamoodi olema: Naiste aluspüksid valmistasid mulle kohutava pettumuse, kui ma oma kooselukarjääri alustasin. Ma polegi toibunud šokist, mille tekitas avastus, et naised teevad sama mis meiegi: nad jätavad kõige kenamad aluspüksid nendeks öödeks, kui on teada, et nad kavatsevad kellegagi magada. Kui elad naisega koos, tekivad need kulunud, pesus kokku tõmbunud, räbaldunud Marks&Spenceri kribalad äkki iga viimase kui radiaatori peale; su tiirased koolipoisiunelmad täiskasvanupõlvest, mil sekspesu ümbritseb sind igavesest ajast igavesti, aamen … need unelmad varisevad põrmuks. (Nick Hornby “Elu edetabelid”)

Ma viimasel ajal olen küll üritanud oma pesusahtlit revideerida, ausalt. Nojah, aga jätkates kombineeduse teemal. Hüppasin siis igaks juhuks Linette kauplusse, et ikkagi postsovieti naiste hingeeluga kursis või nii. Ja uhh, mis seksikat kombineed mulle seal pakuti. Punane, poolläbipaistev, liibuv, traadistatud. Küll mitte see, mida tahtsin, aga parajalt seks, et ma proovikabiini kobiksin ja end lahti kooriksin. (Head kabiinid on seal, muuseas, suured ja hermeetiliselt suletud.) Nojah, seljas polnud see enam üldse nii seks. Või kui natuke oli, siis umbes sama seks kui punasesse sukka kängitsetud sardell, kes sadomasopeole suundub.

Siis mõistsin, et kombineedus hakkab kinnisideeks minema. Mis on jabur, arvestades, kui harva ma seda riidetükki kanda kavatsen. Ja kaine mõistus võitis. Läksin eile kaltsukasse ja naasin sealt täiesti perfektse alusseelikuga (või olgem ausad, see oli täiskombinee, mille ma kavatsen pooleks lõigata), nii perfektsega, et Mirr hakkas kilkama ja tahtis kohe printsessi mängida. Sest printsessil on ju järguline roosade pitsidega valge kleit, mis keerutamisel õhu alla tõmbab. Elagu kaltsukad, terve mõistus ja naiste ilu. Proosit.

Aga tegelikult, tegelikult tahtsin ma öelda, et teist sellist presidenti, kelle pärast hommikul köögilaua taga nutta, ei tule. Ei oo, ei tuu, nagu ütleb laulusalm.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s