Emastaaži on mul juba küllalt, et peaks valvsaks m…

Emastaaži on mul juba küllalt, et peaks valvsaks muutuma, kui Mii surmvaikselt ja pikalt midagi nokitseb. Veelgi hullem – õe toas. Lähen mina siis vaatama, ja mis selgub, noor daam, kellele kommi siin majas veel ei lubata, on avastanud Mirri kapi küljest šokolaadist lepatriinud – ja need tasahilju lahti nokitsenud, paberist välja koorinud ja nahka pannud. Milline võidukas ilme: “Njämm-njämm!” No I betcha, et oli nämm. Ma ise söön kogu aeg salaja.

Kust, kurat, ta aru sai, et lepatriinu on tegelikult komm? Milline läbinägelikkus! Ai, kalliks läheb meile selle lapse pidamine. Mirr ei söö ju suurt midagi – no eilne kartulipuder viinerikastmega läks õnneks alla ilma, et keegi pidi lusikast söötma (juhtub ka nii, mamma söödab, Mirr ütleb selle peale, et emme, ära naera. Ja mina ütlen, et ei naera, nutta tahaks. Viieaastane!) Aga Miina nõudis juba kalamarjasaia ja lõhesaia ja kõrvitsaseemneid mu lemmiksepikult. Matilda kohvikus pistis lõhetarretisega koogi mul nina alt nahka. Kasvatan endale konkurenti, aiaiaiai.

Ma vahepeal mõtlesin endale uue nime. Türkiisik. Päris-Kiisik, kelle pärast me siin koledasti muretsesime, pääseb täna haiglast koju! Jee!

Aga lepatriinud tuleb taastada. Sahvris oli neid. Täna oleks oivaline päev jalutuskäiguks. Oleks.

Advertisements

4 kommentaari

Filed under Uncategorized

4 responses to “Emastaaži on mul juba küllalt, et peaks valvsaks m…

  1. oravake

    Väga nõme on alustada kommentaari sõnadega “Oo, ma tean, ma tean, kui tuttav see kõik on!” Aga tegelikult on ka. Meie viieaastane poiss deklareerib ka – õnneks küll aeg-ajalt, kuid siiski veel murettekitavalt tihti – et tema ei jõua süüa, kahvel on raske ja ta ei oska ja üleüldse… Siis ongi nii, et kui ma tahan, et ta natukenegi sööks, tuleb mul või mehel kahvel üle võtta.

  2. ema, isa ja leevike

    no aga siis olid vähemalt ökoloogilised lepatriinud.

  3. kai

    ja meile oli eile koju tulnud päris lepatriinu…ei tea kust nad tulevad sellisel ajal? suunasime ta lõpuks lillepotti…

  4. Anu

    MEIL ON KA NII!!!!
    5-aastane poiss, pidevalt nii väsinud, et ei jaksa kahvlit käes hoida, kui tahame, et natukenegi sööks, söödame… Neid toite, mida sööb isuga, saab ühe käe sõrmedel üles lugeda – pannkoogid, makaronid, praekartul, makaronisalat.
    Mul on väga hea meel, et me pole ainukesed, ausõna!:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s