Kui minust midagi kuulda pole, siis järelikult ei …

Kui minust midagi kuulda pole, siis järelikult ei istu ma kodus. Seljataga tore nädalavahetus. Laupäeval “Eebenipuust torn”, mis oli küll täiesti keskpärane, aga pakkus võimalust kodust plehku pista ja Lagedi mõisa hoovis Anni Arro pakutud oliive ja maasikaid nosida. Täielik anomaalia: toidulaud tühjenes jube kiiresti, aga veinipudelid püsisid täis. Ebaeestlaslikul kombel võtsin kokka isiklikult tänada.

Anni Arro valitud arbuusilõik maandus mu elu edetabelites arbuusi arvestuses teisele kohale. Vankumatu liider on külmkastist võetud viil, millega mina ja mu ema end kosutasime pärast vintsutusi tulikuumas Firenzes. Eh, olid ajad. Odavreisid.

Eile oli lausa perfect day: õdus söömaaeg Paadis meeldivas seltskonnas (Mii magas lainelaksu saatel) ja väike poodlemine Ülemiste keskuses. Kultuura eest, mis samuti minu perfektsesse päeva kuulub, hoolitsesin sedapuhku ise, parandades kella üheni öösel oma käsikirja. Aga valmis ta sai. Tagumine aeg, sest homsest algavad juba uued tööd ja toimetused. Ausalt öeldes istun sellise ilmaga meelsasti kodus. Ei ole minust päikese käes praadijat.

Maasikaid tahaks.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s