Olen raamatulainel. Tellisin Krisost äsja avastatu…

Olen raamatulainel. Tellisin Krisost äsja avastatud (kummardan maani, Lumi!) toreda naiskirjaniku Barbara Trapido teose ning selle Dave Eggersi, kellest Teller kunagi rääkis kui absoluutselt hädavajalikust lugemisvarast kõigile, kes end vähegi kultuurseks peavad. No tühja sest Tellerist, aga avastasin Eggersi kunagi Guardianist uuesti ja tekkis kohe hirmus huvi. Tundus piisavalt napakas. Leidsin toona Krisost lausa 10kroonise väljaande, aga see oligi too good to be true – otsas. Aga nüüd, kus jälle tellimiseks läks, palusin ühe kallima Eggersi kah patta panna.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid kodumaisest ingliskeelsete raamatute netipoest www.englishbooks.ee, mida peab kunagine rahukorpuslane Scott Diel, kelle raadiosaateid ma Tartus neiupäevil hinge väreledes kuulasin. Ta lasi nii toredat muusikat – näiteks “Modernistide” saundträkki, mis Savisaare-aegses vaestemajas kõlas väegade romantiliselt. No nii, ja nüüd on mister Scott avanud netipoe, kus ta müüb enam-vähem uusi ja kasutatud ingliskeelseid raamatuid. Kuukene tagasi, kui EPL sellest juttu tegi, olid letid jumala lagedad. Aga nüüd leidsin sealt näiteks 3,5eurose “Hotel New Hampshire’i”. Mis mul paraku küll olemas on. Nagu ka ingliskeelne “Garpi maailm”. Aga mõlemad on võrratud teosed.

Seal oli kraami igale maitsele – Ludlumit ja Crichtonit ja Updike’i ja Toni Morrisoni. Üks Vonnegutki. Ja koguni kaks Barbara Kingsolverit, keda naistele võib soovitada. Ei, ei kirjuta naistekaid. Või vähemalt mitte selliseid naistekaid, mida siin selle sõna all mõeldakse. Seal on ökoteemat ja põlisrahvaste kaitset. Lastekaitset, kui tänast päeva silmas pidada. Aga armastust ikka natuke ka.

Miinal täna – trillallaa! – üheksa kuu sünnipäev. Hämmastav. (Ääremärkus: seda veebibeebi sünnitust oli kuradi igav vaadata. Õige natuke vaatasin. Boooring!) See on küllalt hea põhjus, et üks kiire keeks ahju visata. Kuigi keeksist said koguse väiksuse tõttu muffinid. Aga see-eest vürtsikad. Panen nad nüüd ahju … Paningi. Miina ega Mirr neid ei söö ja Tarmo püüab õhtul koju laekudes mitte süüa. Nii et! (No ma jätan sulle siis ühe.)

Eile õhtul: väärtfilmi asemel dokkar Michael Jacksoni mõttemaailmast, uus seksikas lesbisari “The L Word” ja Noriko. Ma ei üritagi highbrow olla. Õhtu tegi eriti ilusaks see, et olin päeval Miina kõrval maganud ja silmad ei vajunudki telekat vaadates kinni.

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s