Jõudsime Rocca-al-Mare laadale nii hilja, et Kessu…

Jõudsime Rocca-al-Mare laadale nii hilja, et Kessu tagumine sink jäi ostmata. Esimene ka.

Mentaalne noot nr 1. Lapsega välja minnes peab kaasas olema taskurätik, salvrätik või lapike (kuidas see kunagine tõlkevärdjas oligi – röhitsuspadjake). Tahtmata pererahva voodilinu lagastada, olin sunnitud Miina ninast purskunud kollimere oma pükste sisse (jah, sisse, mitte külge, sest muidu oleks ju näha olnud) määrima.

Mentaalne noot nr 2. Lapsega välja minnes peavad kaasas olema tagavarasokid. Muidu juhtub nii nagu eelmine nädal, kui ma Mademoiselle’is kohvi ja saiakeste järel käisin. Tagasiteel märkasin, et Mii on ühe soki ära kiskunud. Läksin tuldud teed tagasi – ei miskit. Iga valge nutsak osutus äravisatud salvkaks, üks traktaadiks “Teekond Jeesuse juurde”. Miina läks mu kondamistest nii närvi, et hakkas möirgama. Nii leidiski päike meid Suve tänavalt vana väravaposti otsas imetamast.

Tagavaramäkut meil vaja pole, sest Miina on otsustanud võistelda Jaanus Raidaliga, kumb jõuab kõhtu kauem kinni hoida. (Ausalt öeldes sai ta täna pärast võimsat vaseliiniõlilaksu üle pika-pika aja ise hakkama. Aga võrdlus Raidaliga oli raisku laskmiseks liiga hea.)

Sa pühade müts, kui kauneid kõrvarõngaid ma laadal nägin. Suured lasuriidilatakad, keskel püriit. Või midagi sellist. 550 krooni. Õnneks ja kahjuks oli pangaarvel emapalgapäevaeelne põud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s