"Nagu öeldud, vabandust, et eksitan," kordas Pipi …

“Nagu öeldud, vabandust, et eksitan,” kordas Pipi uuesti. “Ja vabandust, et ma ta ära murran,” lisas ta ja murdis pullil ühe sarve peast. “Tänavu pole kaks sarve enam moes. Tänavu on kõigil paremail pullidel ainult üks sarv. Kui neil sedagi on,” lisas ta ja murdis ka teise sarve ära.

Täpselt samasugune stseen leidis aset täna õhtul, Pipi osas Tarmo ja pulli osas meie kohvilaud, Otsustasime, et paneme ta, risu, kapi otsa, enne kui Miiga midagi koledat juhtub – nurgad jube teravad ning jalad jämedad ja metallist. Keerasime laua külili, et eemaldada tema viktoriaanlikud (oli ju nii, et Victoria valitsemisajal pidid lauajalad siivsuse mõttes kaetud olema ning mees- ja naiskirjanike teosed eri riiuleil, et nad isekeskis pattu ei teeks) säärised – kaunis jõledad mähised, mis koosnesid Tarmo rahvariidepõlvikutest ning selle ümber mähitud kollasest, vaipade libisemist pärssivast kummist.

Ja ma ei jõudnud njäugi öelda, kui Tarmo oli ühe lauajala peale toetunud ja selle koos lihaga tükkis ära murdnud. Esiti ei saanud arugi, kas nutta või naerda. Aga siis leidsime hulgaliselt plusse – pole lauda, pole probleemi. Mii ei löö pead ära. Kohvi võib pakkuda ka Mirri laualt, mis on ilus punane. Ja suuremateks sööminguteks võib tuua köögilaua, mille taga saab ikka inimese moodi istuda. Mitte kusagilt põlvede kõrguselt kahvli-noaga midagi nookida.

Tuju läks hoobilt heaks. Millised pidusöögid terendavad ees – täpselt nagu meie eesti-poola lemmikperekonnal! Ja milline avarus – vaip kogu tema tolmuimemisjärgses ilus kenasti näha ja lastel hea mängida. Mirr korraldas põrandal kohe suurejoonelise pikniku.

Aga võrkturundajad ei maga. Kohe, kui vaip lagedale oli ilmunud, helistas keegi kena proua ja pakkus Tarmole tasuta vaibapuhastust. Meie endi laiskust arvestades muidugi ahvatlev. Aga tänan, ei. Ilmselt pidanuksime vastutasuks ostma mõne kümnetonnise imetolmuimeja.

Eile Jõhvis vanaema juures oli vahelduseks childproofimata kodu. Miina asus kohe isukalt telefonijuhtmeid sööma. Mirr ei söö neidki.

Aga laud on ju ainult laud, eks. Vaat kui Tarmo mu türkiissiniselt hiina mustriga käekotilt jala alt murraks, siis oleks nukker. Aga see oleks ka ainus asi, mille jalga ma taga nutaksin.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s